• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aasia kriis aeglustab majanduskasvu

    Kokku väheneb OECD riikide majanduskasv 1997. aastal 0,3% ja 1998. aastal 0,9%. USA majanduse kasv aeglustub tänavu 0,3% ja tuleval aastal 0,7%. Euroopa Liidus on kasv 1997. a 0,3 ning 1998. a 0,8% aeglasem.
    Kasvu aeglustumine on suurim Aasia riikides. Jaapanile, kus majanduskonjunktuuri taastumine on OECD sõnastuses «järjest hapram», ennustatakse tänavu vaid 0,5% kasvu. Veel juunis prognoosis organisatsioon Jaapani selle aasta majanduskasvuks 2,3%. 1998. a kasvuprognoos maailma suuruselt teise majandusega riigile on varasema 2,9% asemel 1,7%.
    OECD ennustab, et rahutused finantsturgudel alandavad Jaapani, Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa kasvunäitajaid 1,4% võrra.
    Mujal maailmas peaks majandusaktiivsus püsima ning OECD ennustab oma 29 liikmesriigis 1998. a kokku 2,9% majanduskasvu. Suurem osa kasvust langeb Euroopa arvele. ELi majanduskasv peaks tänavuselt 2,6 protsendilt kasvama 1998. a 2,8-le. SKT juurdekasv valuutaliidu võtmeriikides Saksamaal ja Prantsusmaal on tuleval aastal vastavalt 3% ja 2,9%.
    USAs toob rahapoliitika karmistamine ning USA dollari tugevus riigi peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes kaasa majanduskasvu aeglustumise tänavuselt 3,8 protsendilt tuleval aastal 2,7-le, jätkudes 1999. aastal 1,9% tempos.
    Ida-Euroopa kohta kirjutab raport, et majanduste väljavaated on küll paranenud, kuid ebastabiilsus maailma finantsturgudel ähvardab regiooni kiiret arengut pidurdada. Samuti väljendatakse muret Balti riikide väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiidi paisumise üle.
    OECD prognoosib Eestile tänavuseks majanduskasvuks 9%. Möödunud aastal 2,8% kasvutempoga edasi liikunud Lätile ennustab OECD sel aastal 4,0% majanduskasvu.
    Koos Eestiga kevadel Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi alustavatest riikidest on Poola ja Ungari majandus tugev, kuid T?ehhi väljavaated on nõrgemad ning majanduskasv jääb lähiaastatel alla 2%.
    Venemaa majandus peaks OECD hinnangul tänavu langusest üle saama ning liikuma edasi 0,5% kasvutempoga; järgmisel aastal suureneb sisemajanduse kogutoodang 3,0% ja 1999. aastal 5,0%. Riigi peamine probleem on jätkuvalt maksude alalaekumine. REUTER-FT-DI-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.