Piimavedu Venemaale kasvab kaks korda

ASi Mulgi Meier juhatuse esimees Andres Vinni ütles, et talvel toodavad tehased Venemaa jaoks täisvõimsusega. «Suvel on Venemaale raske müüa, sest neil ei toimi alati veel külmaketid,» lausus Vinni. Tema sõnul suureneb Venemaa tarvis tootmine talvel kuni kolmandiku võrra võrreldes suvega.

Vinni kinnitusel on sisseveetud toorainest toodangu eksport väga tasuv, kuid selle täpset rentaablust ei nõustunud ta avaldama.

Piimakontserni Ühinenud Meiereid finantsdirektori Jaan Madise sõnul on Venemaale müük sel aastal suurenenud kaks korda. «Kuigi Venemaa müük näitab tõusu, kavatseme järgmisel aastal keskenduda rohkem Ukrainale,» ütles Madis.

Ka Paide piimakombinaadi tegevdirektor Jaan Käär kinnitas, et Venemaa-ekspordi kasv on sel aastal olnud suurim. «Tänaste tingimuste juures on näha ka edaspidist kasvu,» ütles Käär.

Piimatööstuste peamine ekspordiartikkel Venemaale on hapukoor, mida valmistatakse Uus-Meremaalt ja Saksamaalt sisse veetud võist. Konjunktuuriinstituudi andmeil on tänavu kümne kuuga Eestisse imporditud 16 000 tonni võid, mis on kaks korda rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

Andres Vinni sõnul saavad piimatööstused 99 protsenti kasumist just sisseveetud tooraine töötlemisest ja sellest valmistatud toodangu ekspordist. «Selle najal kogu Eesti piimatööstus püsibki,» ütles ta.

Jaan Madis ütles, et ilma ekspordita sureks välja kogu Eesti piimatööstus.

«Tootjatele suudame praegust hinda maksta vaid ekspordist tuleva kasumi arvel,» sõnas Madis. «Kui eksport väheneks, langeks kohe ka piima kokkuostuhind.»

Statistikaameti andmeil moodustas piimatoodete eksport koguekspordist esimesel poolaastal 14 protsenti, eelmisel aastal moodustas piimatoodete eksport 4,6 protsenti koguekspordist. Rahalises vääringus ekspordib Eesti praegu üle poole piimatoodangust.