21 detsember 1997

Pärnits alustab tselluloosiprojekti

Ülo Pärnits on sõlminud Paldiski linnapea Jaan Mölderiga ühiste kavatsuste protokolli, kus on määratud tselluloositehase ehitamiseks sobiv maa-ala. Linnapea kinnitas, et kuni tehase rajamiseni sellele krundile muid ehituslube ei anta.

«Ootasin seda otsust juba ammu, sest kui valitsus on Eestisse tselluloositehase rajamise idee vastu ükskõikne, sellist tehast ei tule,» kommenteeris Pärnits valitsuse otsust projekti toetada. Pärnits väitis, et ta peab läbirääkimisi mitmete finantsorganisatsioonidega Euroopast, Ameerikast ja Kagu-Aasiast projekti finantseerimiseks.

«Saime ühelt suurelt Aasia kontsernilt pakkumuse, milles lubatakse kogu Eestis toodetav tselluloos ära osta,» ütles Pärnits.

Pärnits lausus, et kavandatava tehase tootmisvõimsus oleks kuni 200 000 tonni tselluloosi aastas. Toorainena vajab tehas tema sõnul miljon tihumeetrit paberipuud aastas. Tehase maksumus ulatub Pärnitsa kinnitusel 350 miljoni USA dollarini ehk 4,7 miljardi kroonini.

Eesti suurima metsatööstuskontserni Sylvester Grupp nõukogu esimees Mati Polli ütles, et tselluloositehase projekt õnnestub, kui selle taga on asja tundvad inimesed. Pärnitsat ta asjatundjaks ei pea.

Enne peaksid need inimesed olema Eestis mõne tööstuse üles ehitanud, kui nad sellise projekti kallale asuvad, lausus Polli. Tühjalt kohalt alustada on väga raske, lisas ta.

Polli sõnul on tselluloositehast võimalik ehitada mõne aasta pärast ka kohaliku kapitali abil, kui Sylvesteri kontserni plaanid täituvad. «Investeeringuteks peab kontsern saavutama paari miljardi kroonise käibe,» lausus ta.

Erametsaomanike liit ning suuremate saeveskite ja metsavarumisfirmade juhid on kinnitanud poolehoidu tselluloositehase ehitamisele Eestisse.

«Oma tselluloositehas võimaldaks maksta paberipuu eest õiglast hinda ja siis ei surutaks ehk peenikest ja viletsat palki iga hinna eest saeveskitesse,» rääkis suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava.

Ülo Pärnitsa sõnul kulub kõige optimistlikuma arengu korral tselluloositehase ehitamiseks neli aastat.

«Rootsis saadakse ühest tihumeetrist puidust 16 ja Soomes 15 korda rohkem raha kui Eestis,» väitis Pärnits. «Selleks, et neile järele jõuda, on otstarbekas rajada tselluloositehase juurde hiljem ka paberitehas,» lisas ta.

«Meie linna on iga investeering oodatud, liiati selline hiigelsuur,» ütles Paldiski linnapea Jaan Mölder. «Tselluloositehas annaks Paldiskis tööd, seal toodetavat energiat saaksime kasutada linna soojamajanduses.»

Tartu suurärimees Neinar Seli on propageerinud ideed ehitada tselluloosi- ja paberitehas Lõuna-Eestisse. Tema eelistus on tingitud Põhja-Läti ja Pihkva metsaressursi lähedusest ja sealse puidu madalamast hinnast.

Lätlased on kavandanud rajada oma 15 miljardit krooni maksva tselluloosi- ja paberitehase.

«Oleme Pärnitsaga omavahel kokku leppinud, et tehas tuleb rajada koos, seni on lahkarvamusi asukoha suhtes,» lausus Neinar Seli.

Seli sõnul oleks Eestis mõtet valmistada kvaliteetpaberit, sest nii väärtustataks metsaressurssi kõige paremini. Seli on pidanud tehase ehitamiseks läbirääkimisi USA, Jaapani, Lõuna-Korea ja Skandinaavia investoritega.

«Paldiski 200 000tonnise aastavõimsusega tehase variant on Eestile suuruselt paras,» kinnitas ehituskonsultant Jaak Joon. «Praegu on ka Skandinaavias elujõulisemad ja rentaablimad kuni 200 000tonnise aastatoodanguga tööstused,» väitis ta.

Joone sõnul on eri huvigrupid püüdnud Eestisse rajada moodsat tselluloositehast alates 1990. aastast, seni tulutult. Neljapäeval võttis valitsus vastu protokollilise otsuse, milles toetatakse kuni 300 mln dollarit ehk 4 mld krooni maksva tselluloositehase ehitamist ja lubati garanteerida riigimetsa kasutamine tulevases tehases.

Majandusminister Jaak Leimann kinnitas, et riik ei kavatse osaleda aktsionärina tselluloositehase ehitamisel, valitsus annab aga rohelise tee riigimetsa kasutamiseks tselluloosi tootmisel.

Hetkel kuum