Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnits alustab tselluloosiprojekti

    Ülo Pärnits on sõlminud Paldiski linnapea Jaan Mölderiga ühiste kavatsuste protokolli, kus on määratud tselluloositehase ehitamiseks sobiv maa-ala. Linnapea kinnitas, et kuni tehase rajamiseni sellele krundile muid ehituslube ei anta.
    «Ootasin seda otsust juba ammu, sest kui valitsus on Eestisse tselluloositehase rajamise idee vastu ükskõikne, sellist tehast ei tule,» kommenteeris Pärnits valitsuse otsust projekti toetada. Pärnits väitis, et ta peab läbirääkimisi mitmete finantsorganisatsioonidega Euroopast, Ameerikast ja Kagu-Aasiast projekti finantseerimiseks.
    «Saime ühelt suurelt Aasia kontsernilt pakkumuse, milles lubatakse kogu Eestis toodetav tselluloos ära osta,» ütles Pärnits.
    Pärnits lausus, et kavandatava tehase tootmisvõimsus oleks kuni 200 000 tonni tselluloosi aastas. Toorainena vajab tehas tema sõnul miljon tihumeetrit paberipuud aastas. Tehase maksumus ulatub Pärnitsa kinnitusel 350 miljoni USA dollarini ehk 4,7 miljardi kroonini.
    Eesti suurima metsatööstuskontserni Sylvester Grupp nõukogu esimees Mati Polli ütles, et tselluloositehase projekt õnnestub, kui selle taga on asja tundvad inimesed. Pärnitsat ta asjatundjaks ei pea.
    Enne peaksid need inimesed olema Eestis mõne tööstuse üles ehitanud, kui nad sellise projekti kallale asuvad, lausus Polli. Tühjalt kohalt alustada on väga raske, lisas ta.
    Polli sõnul on tselluloositehast võimalik ehitada mõne aasta pärast ka kohaliku kapitali abil, kui Sylvesteri kontserni plaanid täituvad. «Investeeringuteks peab kontsern saavutama paari miljardi kroonise käibe,» lausus ta.
    Erametsaomanike liit ning suuremate saeveskite ja metsavarumisfirmade juhid on kinnitanud poolehoidu tselluloositehase ehitamisele Eestisse.
    «Oma tselluloositehas võimaldaks maksta paberipuu eest õiglast hinda ja siis ei surutaks ehk peenikest ja viletsat palki iga hinna eest saeveskitesse,» rääkis suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava.
    Ülo Pärnitsa sõnul kulub kõige optimistlikuma arengu korral tselluloositehase ehitamiseks neli aastat.
    «Rootsis saadakse ühest tihumeetrist puidust 16 ja Soomes 15 korda rohkem raha kui Eestis,» väitis Pärnits. «Selleks, et neile järele jõuda, on otstarbekas rajada tselluloositehase juurde hiljem ka paberitehas,» lisas ta.
    «Meie linna on iga investeering oodatud, liiati selline hiigelsuur,» ütles Paldiski linnapea Jaan Mölder. «Tselluloositehas annaks Paldiskis tööd, seal toodetavat energiat saaksime kasutada linna soojamajanduses.»
    Tartu suurärimees Neinar Seli on propageerinud ideed ehitada tselluloosi- ja paberitehas Lõuna-Eestisse. Tema eelistus on tingitud Põhja-Läti ja Pihkva metsaressursi lähedusest ja sealse puidu madalamast hinnast.
    Lätlased on kavandanud rajada oma 15 miljardit krooni maksva tselluloosi- ja paberitehase.
    «Oleme Pärnitsaga omavahel kokku leppinud, et tehas tuleb rajada koos, seni on lahkarvamusi asukoha suhtes,» lausus Neinar Seli.
    Seli sõnul oleks Eestis mõtet valmistada kvaliteetpaberit, sest nii väärtustataks metsaressurssi kõige paremini. Seli on pidanud tehase ehitamiseks läbirääkimisi USA, Jaapani, Lõuna-Korea ja Skandinaavia investoritega.
    «Paldiski 200 000tonnise aastavõimsusega tehase variant on Eestile suuruselt paras,» kinnitas ehituskonsultant Jaak Joon. «Praegu on ka Skandinaavias elujõulisemad ja rentaablimad kuni 200 000tonnise aastatoodanguga tööstused,» väitis ta.
    Joone sõnul on eri huvigrupid püüdnud Eestisse rajada moodsat tselluloositehast alates 1990. aastast, seni tulutult. Neljapäeval võttis valitsus vastu protokollilise otsuse, milles toetatakse kuni 300 mln dollarit ehk 4 mld krooni maksva tselluloositehase ehitamist ja lubati garanteerida riigimetsa kasutamine tulevases tehases.
    Majandusminister Jaak Leimann kinnitas, et riik ei kavatse osaleda aktsionärina tselluloositehase ehitamisel, valitsus annab aga rohelise tee riigimetsa kasutamiseks tselluloosi tootmisel.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.