Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensionifondide eelnõu läbis valitsuse
Eelnõu kohaselt vabastatakse tulumaksust 15 protsenti üksikisiku brutotulust, kui see läheb pensionifondi või pensionikindlustusse.
Kindlustushüvitiste väljamaksetelt selle palgaosa pealt võtab riik hiljem kümme protsenti tulumaksu.
Eelnõus on kirjas, et pensionifondide seadus jõustub 1. juulil, kuid rahandusminister Mart Opmanni kinnitusel omab see tagasiulatuvat jõudu. Seega hakkab maksusoodustus kehtima tegelikult alates 1. jaanuarist 1998.
Opmann avaldas veendumust, et maksusoodustus ergutab inimesi vabatahtlikku pensionikindlustust sõlmima.
Opmann tunnistas, et inimesed ei pruugi rahalist võitu saada, kuna kümneprotsendiline tulumaks tulevastelt väljamaksetelt võib osutuda suuremaks kui praegune tulumaks 15 protsendi suuruselt palgaosalt.
Opmann väitis, et soodsamaks pole vabatahtlikku pensionikindlustust enam võimalik teha, sest üksikisiku tulumaksu tähtsus riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvesse on liialt suur. «Arutamist leidis küsimus, kas 15 protsenti pole liiga palju,» sõnas minister.
Opmann ütles, et prognoosi kohaselt jääb vabatahtliku pensionikindlustuse rakendumisel järgmisel aastal laekumata 50--60 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu.
Äripäeva arvutuste kohaselt tuleb selline summa kokku, kui vabatahtliku pensionikindlustuse sõlmib 28 000--35 000 keskmise palgaga inimest.
Rahandusminister sõnas, et pensionifondide seadus annab inimestele alternatiivi, kas koguda raha suuremat tulusust tõotavasse pensionifondi või konservatiivsemasse, kuid suuremat sotsiaalset kaitset pakkuvasse kindlustusseltsi.
Eelnõu järgi on pensionifondi valitsemise õigus seniste investeerimisfondide valitsejatel.
Pensionifondide seaduse jõustumiseks peab selle vastu võtma riigikogu ja välja kuulutama president.