Eestis tekib monopolpank

Artikkel

- Uudised
- 14. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis tekib monopolpank
Eile teatasid Hansapank ja Hoiupank avalikkusele, et juba kuu aega on kaks panka pidanud ühinemiskõnelusi.
Äripäeva arvates on Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel miinuseid rohkem kui plusse.
Kõige suuremaks miinuseks on see, et pärast ühinemist tekib väga võimas majandusgrupeering, mis hakkab oluliselt mõjutama ja suunama Eesti majanduselu ja sisepoliitikat. Väga suur osa infost hakkab koonduma Hansapanka.
Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine piirab oluliselt ka Eesti Panga mängumaad. Eesti majanduspoliitikale olulisi otsuseid hakatakse langetama Hansapanga Liivalaia tänava peamajas, aga mitte Estonia puiesteel, kus asub keskpanga presidendi Vahur Krafti kabinet.
Ühinemise teel tekkivast suurpangast saab Eestis suveräänne liider. Kui seni oli kolme panga vahel karm konkurents, siis uue Hansapanga juhid võivad Ühispangale julgelt ülevalt alla vaadata.
Kindlasti mõjub kahe juhtiva panga ühinemine negatiivselt ka väärtpaberituru arengule. Hansapanga niigi suur mõju börsile suureneb veelgi ja kui tal tekib soov või vajadus aktsiaturuga manipuleerida, siis on tal seda kerge realiseerida.
Positiivne on kahe panga ühinemisel aga see, et oluliselt paraneb Hansapanga läbilöögivõime välisturgudel. Ühinemine muudab Hansapanga investoritele palju atraktiivsemaks.
Kindlasti on see positiivseks uudiseks ka mõlema panga omanikele ja klientidele. Ühinenud pangal on lihtsam ja odavam hankida krediidiliine.
Klientidele muutub arveldamine mugavamaks ja kiiremaks. Samuti võidavad omanikud, sest ühinemine võimaldab kulusid kokku tõmmata ja panga efektiivsust tõsta.
Toimetus on aga veendunud, et kahe juhtiva panga ühinemise peamine põhjus ei ole kulude kokkuhoid ja soov välisturgudel läbi lüüa.
Ühinemisest on eeskätt huvitatud Hoiupanga juhtivtöötajad, kellel on seoses Hoiupanga aktsiaemissiooni päästmisega tekkinud umbes 69 miljoni krooni suurune probleem.
Möödunud aasta sügisel märkis kuuele Hoiupanga juhtivtöötajale kuuluv Hoiupanga Töötajate AS täis poole Hoiupanga 690 miljoni kroonisest aktsiaemissioonist.
Seda tehingut finantseeris Jaapani investeerimispank Daiwa. Hoiupanga juhtivtöötajad märkisid kokku 1,5 miljonit aktsiat hinnaga 230 krooni. Aktsia turuhind oli sellel hetkel 46 krooni madalam.
Tõenäoliselt on just hirm võlavangla ees see, mis ühinemisläbirääkimised käivitas.
Tänu hoiupankurite riskant-sele tehingule tekkis Hansapangal soodne võimalus Hoiupank üle võtta. Tegelikult ei olnud Hansapangal võimalik öelda ühinemisele ei, sest sellisel juhul oleks Hoiupank võinud ühineda mõne teise pangaga ja Hansapanga turupositsioon oleks tugeva konkurendi tekkimise tõttu oluliselt kannatanud.
Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine võib tekitada kohalikul pangandusmaastikul veel mitu järellainetust. Võimalik, et uus Hansapank liidab endaga veel ka Maapanga ja Forekspanga. Samuti võib nüüd taas päevakorda kerkida Ühispanga ja Tallinna Panga liitumine.
Toimetuse arvates oleks kõige parem tulevikustsenaarium see, kui Eesti turule tuleks tõsiste plaanidega mõni lääne pank. Näiteks Ühispanga äraostmise teel. Turusituatsioon muutuks paremaks ja väheneks Hansapanga mõjuvõim.
Hetkel kuum