Eestis tekib monopolpank

Eile teatasid Hansapank ja Hoiupank avalikkusele, et juba kuu aega on kaks panka pidanud ühinemiskõnelusi.

Äripäeva arvates on Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel miinuseid rohkem kui plusse.

Kõige suuremaks miinuseks on see, et pärast ühinemist tekib väga võimas majandusgrupeering, mis hakkab oluliselt mõjutama ja suunama Eesti majanduselu ja sisepoliitikat. Väga suur osa infost hakkab koonduma Hansapanka.

Möödunud aasta sügisel märkis kuuele Hoiupanga juhtivtöötajale kuuluv Hoiupanga Töötajate AS täis poole Hoiupanga 690 miljoni kroonisest aktsiaemissioonist.

Seda tehingut finantseeris Jaapani investeerimispank Daiwa. Hoiupanga juhtivtöötajad märkisid kokku 1,5 miljonit aktsiat hinnaga 230 krooni. Aktsia turuhind oli sellel hetkel 46 krooni madalam.

Tõenäoliselt on just hirm võlavangla ees see, mis ühinemisläbirääkimised käivitas.

Tänu hoiupankurite riskant-sele tehingule tekkis Hansapangal soodne võimalus Hoiupank üle võtta. Tegelikult ei olnud Hansapangal võimalik öelda ühinemisele ei, sest sellisel juhul oleks Hoiupank võinud ühineda mõne teise pangaga ja Hansapanga turupositsioon oleks tugeva konkurendi tekkimise tõttu oluliselt kannatanud.

Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine võib tekitada kohalikul pangandusmaastikul veel mitu järellainetust. Võimalik, et uus Hansapank liidab endaga veel ka Maapanga ja Forekspanga. Samuti võib nüüd taas päevakorda kerkida Ühispanga ja Tallinna Panga liitumine.

Toimetuse arvates oleks kõige parem tulevikustsenaarium see, kui Eesti turule tuleks tõsiste plaanidega mõni lääne pank. Näiteks Ühispanga äraostmise teel. Turusituatsioon muutuks paremaks ja väheneks Hansapanga mõjuvõim.