Venemaa kaalub toiduainetele uusi tolle

Eesti suurima lihaeksportija, ASi Rakvere Lihakombinaat peadirektor Peeter Maspanov ütles, et toidukaupade eksport Venemaale ei tasu pärast tollimaksude tõstmist enam ära. «Kahju on mõlemapoolne, kuigi sellised tõkendid mõjuvad eelkõige Venemaa enda majandusele,» sõnas Maspanov.

Sisseveotollide mitmekordistamise ettepaneku tegi hiljuti Venemaa põllumajandusministri asetäitja Sergei Kisseljov. Kisseljov ütles teadeteagentuurile Interfax, et sisseveotollide tõstmisega kaitseb Venemaa oma toiduainetootjaid. Kisseljovi sõnul võivad liha, teravilja ja piimatoodete imporditollid tõusta kuni kolm korda. See oleks teistkordne muutus Venemaa tollikorralduses pärast veebruaris kehtima hakanud uut tolliarvestuse korda.

Peeter Maspanovi väitel ei kajastu Venemaa turu äralangemine lihakombinaadi käesoleva aasta tulemustes, sest ettevõte ekspordib alla viie protsendi oma toodangust.

Tulundusühistu E-Piim tegevdirektor Jaanus Murakas ütles, et piimatoodete eksport Venemaale ei lõpe päevapealt. «Pikemas perspektiivis küll,» tunnistas ta. «Samas ega neid alternatiivturge ka palju pole. Euroopa Liitu me müüa ei saa ja ukrainlased pole eriti maksejõulised.»

ASi ETFC Grupp müügikoordinaatori Meelis Randmaa sõnul muudaks tollide tõstmine Eesti ettevõtete ekspordi Venemaale keerulisemaks. «Pean siiski ebatõenäoliseks, et nad nii kõrged tollimaksud kehtestavad,» lausus Randmaa. «Kuna sealsed tootjad ei suuda rahvast ise ära toita, jääksid tarbijad ilma harjunud importtoodangust.»

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup leidis vastupidiselt, et Venemaa võib tollimakse tõepoolest tõsta. «Meie ettevõtete jaoks on see igal juhul ülimalt ebasoodne,» sõnas Oopkaup. «See on järjekordne näide, et Venemaa turust sõltuvusse sattumine on ohtlik.»