Pangasektor raputas investorid ärkvele

Taas kord suutsid pangad panna Eesti aktsiaturu keema. Rahulikus ja vaikses kauplemises alanud nädal sai äärmiselt põneva ja intrigeeriva lõpu. Iseasi, kas seda laadi põnevus investorite meele järele oli. Siiski suutis Hansa- ja Hoiupanga ühinemise, tegelikult mitte-ühinemise, ümber puhkenud skandaal äratada investorid talveunest.

Kolmapäeva hommikul veidi enne börsi avamist plahvatas uudispomm. Hansa- ja Hoiupank teatasid, et lõpetasid ühinemisläbirääkimiste delegatsioonide töö. Vastavalt pangajuhtide väidetele moodustatakse ühiskomisjon, mis hakkab analüüsima kahe panga võimalikku ühinemist. Tõenäolisem on, et see tähendab siiski bravuurselt alanud ühinemisläbirääkimiste lükkumist üsna kaugesse ja ebamäärasesse tulevikku. Sellest annab märku ka Hansapanga juhtide teade, et päevakorda tõstetakse taas panga sügisel ära jäänud emissioon.

Halvad üllatused pangasektoris ei olnud eelmisel nädalal sellega aga sugugi veel lõppenud. Neljapäeval avalikustas väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, et koos pangainspektsiooniga uurivad nad, kas Hoiupanga juhid kasutasid sügisel rohkem kui 200 mln krooni klientide raha emissiooni märkimisel. Järgmisel päeval avaldatud seletuste kohaselt kasutas Hoiupanga Töötajate AS tõepoolest Hoiupanga rahaturufondi abi emissiooni väljaostmisel. Fond andis oma klientide raha Hoiupanga Töötajate ASi käsutusse kaheks päevaks, kuni emissiooni finantseerinud Daiwa pangalt laenu saamiseni.

Kaks sündmust, mis analüütikute ja spetsialistide sõnul võivad Eesti panganduse head mainet kõigutada, aktsiaturul esialgu selget vastukaja ei saanud. Turg muutus tugeva raputuse mõjul elavamaks ja aktiivsemas kauplemises hakkasid aktsiate hinnad tõusma. Nädala kokkuvõttes jäid nii Hansapanga kui Hoiupanga aktsia siiski languspoolele, vastavalt 4,24 ja 1,91protsendiga.

Teine pangandussektoris pinget hoidnud teema oli vaidlus lühibilansside igakuise avaldamise teemal. Tegelikult mingit vaidlust polnudki, vaid kolm panka (Hansapank, Tallinna Pank ja Forekspank), soovisid edaspidi avaldada vaid kvartalitulemusi. Väikese hilinemisega, nagu ikka, võttis Eesti Pank siiski vastu otsuse bilansside avaldamist jätkata. Hoolimata pankade ilusatest ja emotsionaalsetest põhjendustest tundub, et Eesti Panga otsus oli igati õige ja kokkuvõttes peaks võitma sellest kõik investorid, ka pangad.

Konkurentide möödalaskmise taustal tegi veidi ootamatult pangasektoris suurima languse just Ühispank. Reedel kasumivõtmise küüsi langenud aktsia kukkus nädalaga 5,36%, 58,25 kroonile.

Kuigi pangasektori osa börsi nädalakäibes jäi üle-eelmise nädalaga pea samale tasemele, võis mõne tööstusaktsia puhul märgata väikest elavnemist. Investorite suurema tähelepanu alla sattusid just tööstussektori liideraktsiad Norma, Saku õlletehas, Tln farmaatsiatehas ja Kalev, mille kõigi nädalakäibed küündisid eelmisel nädalal üle 10 mln kr taseme.

Saku õlletehase puhul oli suure käibe taga taas üks suurem tehingukorraldus. Aktsia hind kerkis nädalaga veidi rohkem kui 9%, 30,0 kroonile.

Suure huvi Kalevi aktsia vastu põhjustasid teisipäeval avaldatud möödunud aasta majandustulemused ja selle aasta prognoos. Aktsia hind kerkis nädalaga koguni 16,07%, millega Kalev oli tõusjate pingereas esimene.

Teisipäeval käis tööstusindeks ajaloo madalaimal, 52,49 punkti tasemel. Reede õhtuks indeks siiski kosus ja lõpetas nädala 1,37protsendiga plussis, 55,54 punktil.