Võltsimine käib litsentseeritult

Osa Eesti turismifirmasid kasutab klientide kiiremaks teenindami-seks üsna huvitavat moodust -- kliendi teadmata võltsitakse tema isikuandmeid ja allkirja. Välisriikidesse sõita soovivaid eestlasi on seetõttu ähvardatud sissesõidupiirangutega.

Äripäev peab võltsimist seadusevastaseks tegevuseks, mis on täiesti lubamatu.

Eilses Äripäevas väidavad firmade esindajad täiesti süüdimatult, et jah, seda on tehtud kliendi kiirema teenindamise huvides. Et võltsimist firmades praktiseeritakse, kinnitab ka Eesti peakonsul Peterburis Märt Piiskop. Venemaaga asjaajamine võib küll olla mõnevõrra keerulisem ja veidram kui teiste riikidega, seaduserikkumist see siiski ei õigusta. Eesmärk ei pühenda alati abinõu.

Häbematuse tipp on pehme hinnang sellisele suhtumisele. Kõik teavad, et nii tehakse, aga keegi midagi ette ei võta. Petmine oleks Eesti turismifirmades justkui täiesti aktsepteeritav tegevus, midagi ju ei juhtu. Ja seda teevad kultuurmaades aktsepteeritud turismifirmad. Seetõttu pole eriti usutav turismiameti peadirektori Silvi Bljumovit?i väide, et amet ei tea massilisest dokumendivõltsimisest midagi. Vaikiva kokkuleppe kahtlus jääb üles.

Üks probleem on ettevõtte maine. Kui soliidseks saab pidada firmat, kelle n-ö kliendi huvides töötamise tõttu tuleb selsamal kliendil hiljem välisriigi saatkonnas tema teadmata tehtud võltsingute kohta aru anda. Lisaks koidab võimalus sattuda musta nimekirja, mis sellesse riiki sõitmisele üldse käe ette paneb. Usalduse kaotanud ettevõtte kliendid võtab üle teine ettevõte. Suurem küsimus on juba riigi maine. Turism on Eestis litsentseeritav tegevus. Turismifirmade räige käitumine näitab, et litsents ei garanteeri midagi.

Toimetus ootab riigilt otsustavat reaktsiooni. Tegevusmaad on siin nii välisministeeriumil, majandusministeeriumil, turismiametil kui ka politseil. Võltsingute tõestamine ei tohiks olla kuigi keeruline. Dokumentide kättesaamine kasvõi Vene saatkonnast on võimalik. Kuna tegemist on teise riigi territooriumiga, eeldab see muidugi saatkonnapoolset koostöövalmidust. Aga ei näe põhjust, miks saatkond ei võiks koostööd teha.

Läti näitel paralleeli vedamine, et Venemaa võib väikestest asjadest suure skandaali teha, on vaid üks nüanss asja juures. Riik peab reageerima ühtemoodi, olgu tegemist Venemaa, USA või suvalise Kurrunurruvutimaaga. Vastasel juhul pole võimatu, et eestlased sõidavad edaspidi Brüsselisse eranditult võltsitud diplomaadipassidega. Asjaajamise kiiruse huvides pühendab ju eesmärk abinõu.