Rikka töösturi juustuvabrik rahapuuduses

Äripäeva Võrus käigu ajal on ASi Võru Juust nõukogu esimees Ando Hagel ootamatult Tallinna läinud pankuritega asju ajama, et leida Võru Juustule uus pank. EVEA Pangast lubatud 25 miljoni kroonine käibekrediit jääb unistuseks ja sellele on vaja leida alternatiiv.

Hilisemas telefoniintervjuus ei taha Eesti möödunud aasta suurimaks maksumaksjaks osutunud Hagel midagi enda isikuga ja äkkrikastumisega seonduvat kommenteerida, viidates vajadusele enne Võru Juustule uus pank leida.

Kiire on selle panga asjaga ega ilma pangata ikka kaua ei saa, sõnab ta ja lubab pikemalt rääkida nädala pärast.

Kuigi viimasel ajal teatakse Hagelit Võrus rohkem, eelistaks ta tagasihoidliku inimesena hoopis varju jääda. Hagel ei ela vaatamata suurele tulule priiskavalt: Mercedesega ta sõidab, kuid mitte kurvasilmsega, kinnisvara on soetanud, kuid mitte Võrus.

Hagel ei saa uhkustada ka suure populaarsusega. Üks põhjus on see, et enne Võru Juustu juhtima asumist läks tema käe all põhja tehas Võru Kivi.

Ebapopulaarsuse tõttu võib täitumata jääda Hageli eluunistus -- saada riigikogu saadikuks. Seni jääb Hagel Arengupartei varjatud juhiks ja finantseerijaks.

Eelmisel aastal Võru Juustu aktsiamüügist 20,4 miljonit krooni teeninud Ando Hagel ei soovi rääkida ka teemal, kas ta kavatseb oma taskust tööstust toetada. «Räägime nädala pärast,» kordab ta.

Hageli sõnul pole tal teenitud raha käes, vaid ta on selle paigutanud kinnisvarasse ja ühte Eesti kommertspanka intressi teenima. EVEA Pank see Hageli sõnul polnud.

Küsimusele, kas piimatootjad pärast Hageli palganumbri avalikuks tulemist on ka aktiivsemalt piimavõlgade kustutamist nõudnud, vastab ASi Võru Juust juhataja Heiki Pensa, et sellekohaseid kõnesid on pärast suuremate maksumaksjate avaldamist Äripäevas tõepoolest tulnud.

Mõniste Tursa talu perenaine Valli Must on nördinud: «Juustuvabriku juht teenib nii palju, aga meile piima eest nad maksta ei suuda.» Neljateistkümne lehma pidamisega hinge sees hoidev Must räägib, et nende kandis on paljud piimakarja likvideerinud. «Kui enam lehma pealt teenida ka ei saa, tuleb jalad seinale panna,» tõdeb ta.

Nagu teised toiduainetööstused lakub ka Võru Juust Vene turu ärakukkumisest saadud haavu. Kuu aega kestnud vaikelu idaturul on viinud ettevõtte olukorda, kus laod on pilgeni täis juustukange ja ettevõte on suutnud piimatootjatele maksta vaid kümnendiku piimarahast.

Piimamüügist Võru Juustule elatub aga üle 1200 perekonna.

Ka Võru Juustu 280 töötajat ootavad siiani oma augusti palka, kokku on võlg töötajatele umbes miljon krooni. 15 000 elanikuga Võru linnas on Võru Juust suurim tööandja.

Ando Hagel on põhjendanud ettevõtte suurt sõltuvust Vene turust lühikese erastamisjärgse ajaga. «Meil pole lihtsalt olnud aega uusi turge otsida,» sõnab ta.

Nagu mitmed teised piima-ja kalaettevõtted ehitas Võru Juust kogu oma äri üles Venemaale, müües sinna 70 protsenti toodangust.

Täna on ettevõte sunnitud juustu müüma ka kolmandatesse riikidesse, nagu näiteks Bulgaaria või Makedoonia. Sinna minevad kogused ja sealt saadav raha pole aga võrreldav kunagi Venemaalt teenitud kasumitega.

Just samal päeval Äripäeva ajakirjanike visiidiga müüs ettevõte tootmisdirektori Aivar Ungersoni sõnul 40 tonni juustu Moldovasse hinnaga 30 krooni kilo.

Võru Juustu projektijuht Einar Rannit kurdabki, et kui aasta alguses müüdi Venemaale juustu hinnaga 40 krooni kilo, siis praegu saab kolmandatest riikidest kilo eest isegi alla 30 krooni. «Venelased ei suuda maksta isegi kahte dollarit juustukilo eest,» nendib ta.

Hoolimata toodangu ekspordist alla omahinna ei kavatse Võru Juust hindu siseturul langetada. «Ega eestlased kaks korda rohkem juustu sööma nagunii ei hakka,» on juhataja Heiki Pensa kindel.

Aasta alguses teenitud miljonid on tänaseks sulanud ja tööstus on praegu nullis, aasta lõpuks plaanitud 17 miljoni kroonine kasum jääb unistuseks.

Kui Võru Juust talvel tootmist veel ligi poole võrra kahandab, nagu praegu kavas, võivad Kagu-Eesti ühe suurettevõtte pea kohale üsnagi mustad pilved koguneda.