SEBi juhid rääkisid panga tegevusest ja kasumiväljavaadetest Stockholmis peetud tutvustuspäeval.

Näiteks varahaldusse ja kapitalijuhtimisse tehtavate investeeringute tasuvusperiood võib küünida seitsme aastani. Viimasel kahel aastal on SEB teinud suuri oste just nendes valdkondades. Mullu ostis ta Soomes varahaldusfirma Ane Gylleneberg, mis haldab kapitali 31,5 miljardit Eesti krooni. Tänavu ostis SEB ABB kontsernilt kapitalijuhtimise, mille käsutuses on 54,8 miljardit krooni. Kokku küünib SEBi hallatav kapital 747--797 miljardi Eesti kroonini. 85% kapitalist on Rootsi päritolu.

Varahaldusse tehtavad kulutused on suured ja toovad esimestel aastatel kahju, sest varahaldamisest teenitav tulu on tunduvalt väiksem kui ostusumma, mistõttu need hakkavad tõelist kasu tooma umbes seitsme aasta pärast, kinnitab SEB. Kui SEB kulutab niisuguste ostude peale aastas 3,3--5 mld Eesti krooni, siis seitsme aastaga on see summa 23,1--35 mld krooni.

Kolme Balti panga, Eesti Ühispanga, Läti Unibanka ja Leedu Vilniuse Panga ca 30protsendilise aktsiapaki ostmisele kulutab SEB umbes kaks miljardit Eesti krooni, millega SEB kindlustab kohalolu Balti turul ja kaitseb oma turuosa teiste Rootsi pankade suhtes, kuid mis samuti hakkab kasu tooma alles tulevikus.

Jae- ja äripanganduses, mis kolme kvartaliga kandis Venemaa jt riikide firmadele tehtud laenude tõttu suurt kahju, SEB üldiselt suuri oste ei kavanda. Kuid SEB tunnistab, et Euroopa ühisraha tulek sunnib panka otsima strateegilisi liite, kui ta tahab sammu pidada Rootsi suurte ekspordifirmade tegevuse laiendamisega välismaal.

Põhjendades aktsionäridele panga lähiaja väikest kasumipotentsiaali, lubas SEBi president Lars Thunell, et stabiilseks maksude-eelseks tuluks kvartalis jääb 1,4 mld Rootsi krooni.

Rootsi turul on igatahes levima hakanud spekulatsioon, et SEBil võib ees seista suurem struktuurimuutus.

Autor: DI