Vabamajandustsoon maandab Kirde-Eesti

Vabamajanduspiirkonna loomine on üks paremaid riigipoolseid abinõusid kõnealuses piirkonnas ettevõtluse arendamiseks. See peaks aitama Sillamäele meelitada ekspordile suunatud tootmisettevõtteid, sest vabamajandustsoon tähendab maksu- ja tollisoodustust ning kiirendab raharinglust ja kaupade liikumist. Kindlasti aitaks selline otsus Silmetil kaasata investoreid Sillamäele sadamat ehitama.

Leedus on kolm vabamajandustsooni. Nende piirkondade eelisteks on 80% väiksem tulumaks, vabastus tolli- ja käibemaksust ning tulumaksust vabastatud dividendid. Leedu vabamajandustsoonid tekitasid investeerimishuvi näiteks Siemensis, Philip Morrises, Gold Star-LG Electronicsis.

Sillamäele sellise piirkonna loomise vastu räägib seik, et vabamajandustsooni maa-ala kuulub Silmetile ja arvatakse, et tegemist on ühele ettevõttele erisoodustuste tegemisega. Kusjuures maksusoodustus tehtaks ettevõttele, mille juhid kuuluvad võimul oleva Koonderakonna etteotsa. Ausam oleks olnud vabamajandustsoon asutada enne Silmeti erastamist.

Kui erisoodustus puudutaks ainult Silmetit, siis toimetus seda ei toetaks. Valitsusesindajad aga kinnitavad, et kui vastav otsus tehakse, siis ei ole tegemist ainult ühte huvigruppi puudutava otsusega. Valitsus saab vabamajandustsooni loomise ja Silmetiga sõlmitavate lepingutega seista hea selle eest, et erisoodustused hõlmavad Tiit Vähi ja Co kõrval ka kõiki teisi investoreid, kes ilmutavad huvi Sillamäel tootmistegevus käivitada.

Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul saab seaduses või põhimääruses määrata, millised on territooriumi valdaja õigused ja kohustused. Samuti võib paika panna, millistel tingimustel saab erimajandus-

tsoonis opereerimisõiguse. Kui tõmmata paralleel Kiviteri ja Silmeti vahel, siis on riigi sammud viimase toetamiseks ausamad ja läbipaistvamad.

Kirde-Eestis asuv energeetikasektor ei tööta praegu efektiivselt ja kuni sellesse piirkonda pole asutatud alternatiivseid tootmisettevõtteid, ei ole ka valitsus huvitatud Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi efektiivsest töötamisest. See tooks kaasa hulga probleeme. Sellepärast ongi riik nii varmalt nõustunud põlevkivi ja elektrienergia hinna tõusuga ning Kiviteri doteerimisega.

Lõpmatuseni ei saa aga elektri hinda tõsta. Vitsuri hinnangul võib tööhõive Eesti Energias ja Eesti Põlevkivis lähiaastatel väheneda kuni poole võrra. Riigil ongi valida, kas ta võtab midagi ette, et sellesse piirkonda tekiksid uued töökohad, või suurendab riigieelarves töötu abirahaks ja teisteks sotsiaal-

toetusteks eraldatavaid summasid.

Äripäeva arvates on esimene variant odavam.