Strateegiliselt tähtsaid objekte saab erastada vaid riigivara seaduse järgi, mis tähendab, et nende enamusaktsiate müügiks peab olema riigikogu luba. Peaministri majandusnõuniks Aare Järvan ütles, et kahtlemata on riigikogu otsus pisut ootamatu ja ebameeldiv üllatus. Riigikogu eilsest otsusest tulenevalt võivad tekkida probleemid Eesti ja Balti elektrijaamade senise erastamisplaaniga. «On oht, et selle plaani realiseerimine võib takerduda,» sõnas Järvan.

Tema sõnul on igal juhul selge, et riigikogu otsus lülitada elektrijaamad strateegiliste ettevõtete nimekirja toob kaasa täiendavaid kulutusi ja ei anna elektri-

jaamade erastamisprotsessile midagi juurde. «Riigikogu ei hakka mitte kunagi efektiivselt arutama mingit äriplaani või erastamisplaani,» lausus Järvan. Ta lisas, et selle otsuse tagajärjel võib väheneda ka finantstulu, mis riik võiks saada jaamade erastamisest.

Otsuse üks algatajatest Endel Lippmaa ütles, et elektrijaamade saatus on riigile niivõrd tähtis küsimus, et nende üle peab säilima riigi kontroll. Lippmaa väitel tekiks elektrijaamade erastamisel praeguse stsenaariumi kohaselt uus supermonopol, mis tooks kaasa kontrollimatu hinnatõusu.

13 riigikogu liikme algatatud ettepaneku poolt oli 34 riigikogu liiget ja vastu 30. Mitmed Koonderakonna, Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna liikmed hääletamise ajal saalis ei viibinud. Poolt hääletasid maaerakondade ja Keskerakonna esindajad.

Majanduskomisjon on teinud juba kolm korda ettepaneku otsuse eelnõu tagasi lükata, kuid see pole riigikogu toetust leidnud.

Majanduskomisjon ja ka valitsus leiavad, et kehtivate seaduste raames pole võimalik riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid strateegilisteks ettevõteteks nimetada.

Riigile tähtsate ehk strateegiliste objektide nimekirja üle on valitsus ja riigikogu vaielnud üle kahe aasta.

Autor: ÄP