Ühispank loobus võlglaste hellitamisest

Kokkusattumuse vastu räägib tõik, et kõik need ettevõtted on seotud Ühispangaga. Kindlasti on panga otsustavuses oma osa panga uuel rootslasest riskide juhil. Omanike eesmärk on jõuda tänavu kasumisse, samuti on nad huvitatud, et panga aktsia hind hakkaks uuesti tõusma.

Mida kõike pole pangad teinud, et võlgnikelt laene ja intresse kätte saada -- endine Sotsiaalpank käis viimasel tegevusaastal turvafirmade abil raha tagasi toomas, mõni pank on üritanud ise võlgniku varaga tehinguid teha. Eelmisel sügisel kirjutasime naljatamisi, et igal pangal on oma piima- või arvutitootmisosakond -- nii aktiivselt sekkusid pangad võlgnikettevõtete juhtimisse. Sagedamini annavad pangad võlglasele uut raha peale lootuses, et firma suudab tõusta maksejõuliseks.

Ühispank teab omast kogemusest, et raskustes firmade poputamine järjest uute rahasüstidega võib lõppkokkuvõttes minna kulukamaks kui võlglase pankrotti laskmine. Praeguseks pankrotistunud Kiviteri võlg ulatus lõpuks üle 100 miljoni krooni. Kohila paberivabrik on panga võlglane juba 1995. aastast alates. ETFC Grupp on raskuste tõttu sunnitud loobuma piiritusetehastest.

Äripäeva teada ulatub Ühispanga probleemsete laenuklientide arv paarikümne ligi. Tõenäoliselt on pank nende võlad juba kahjumisse kandnud. Kui pankrotimenetluse käigus õnnestub osagi laenust tagasi saada või kui võlgnikule leitakse uus omanik, võib pank teenida erakorralist tulu. Ühe panga töötaja hinnangul loodab pank nii saada kolm-nelisada miljonit krooni.

On ka vastupidiseid näiteid, kus panga kannatlikkus on vilja kandnud -- AS Levicom. Kuid selliste firmade loetlemiseks piisab ühe käe sõrmedest.

Halb on see, et võlgade sissenõudmine võib tekitada pankrotilaine -- pangale võlgu olevatest firmadest ei saa raha kätte nende partnerid, kes jäävad omakorda võlgu teistele partneritele.

Karmimat suhtumist laenuklientidesse on Ühispanga kõrval hakanud üles näitama ka Hansapank ja Optiva Pank.