«See summa on naeruväärne,» ütles Kangur. «Lähedal elavale inimesele pakuti hiljuti 20 krooni/m² (200 000 krooni hektar -- toim.). Peaks olema nii, et mina määran hinna, mitte vastupidi.»
Kanguri sõnul ei olnud Tallinna Prügila esindajad nõus maad rentima. Ent tema väitel ei ole tal ka ülejäänud 8 hektari põllumaaga tee rajamisel midagi peale hakata, sest sealt sõidab iga päev mööda sadu prügiautosid.
Tallinna Prügila nõukogu esimees Merike Varvas ütles, et ettevõtte juhatus on koos advokaatidega tegelenud maaprobleemidega juba mitu kuud. «Mina olen huvitatud, et omanik oleks rahul ja kompromiss leitaks,» kinnitas ta.
Varvas loodab, et maaomanik nõustub rahalise kompensatsiooniga. Kui palju võib tee asukoha muutmine maksma minna, Varvas spekuleerida ei soovinud.
«See on meile üllatav informatsioon,» kommenteeris uudist eraomandi kohta ühel kavandataval teelõigul prügila suurinvestori SKP Eesti esindaja Kalju Kartau.
«Konkursi tingimustes oli kirjas, et meile garanteeritakse maa olemasolu, mingist eraomandist seal küll juttu ei olnud,» lisas Kartau. Tema sõnul lähtus SKP konkursile pakkumust esitades eeldusest, et garantii hõlmab kogu vajaliku territooriumi.
Jõelähtme prügilani rajatava tee pikkus on praeguse projekti kohaselt ligi 5,5 kilomeetrit ja selle ligikaudne maksumus ligi 30 mln krooni. Tee rajamist rahastab firma SKP.
Saksa firma SKP ja Tallinna Prügila esindajad loodavad Jõelähtme prügila rajamiseks vajaliku raamlepingu sõlmida augustis. Ehituse alustamisega on Kartau sõnul tarvis varsti pihta hakata. Jõelähtme prügila kogumaksumus on 900 mln krooni ja see peab järgnevad 40 aastat teenindama ligi poolt Eesti elanikest.
Autor: Anu Jürisson