Kulla hinna langus ehte hinda ei alanda

Proovikoja juhataja Tõnu Tõniste ütleb, et kokkuostu tuuakse peamiselt 90ndate esimesel poolel kerge ning õrna ehte buumi ajal soetatud kuldehteid. Keskmiselt 1,3grammised ehted on muutunud vanametalliks ning kullaomanikud soovivad neist nüüd vabaneda. Praegu juveeliärides müüdavad keskmiselt 1,7 grammi kaaluvad ehted on mõne aasta tagustest vastupidavamad.

Kokkuostu toodud vanad ehted sulatatakse kokku, et saadud metallimassist uusi vormida. Ehe võib osutuda aga ebakvaliteetseks, sest töötlemisel jäävad sulamisse kahjulikud keemilised ühendid.

«Selle asemel, et ühtlaselt käte vahel voolata, nagu plastiliin, hakkab kuld voolama kihiti ning kihid hakkavad üksteisest lahti tulema,» räägib Tõniste. Sellised ehted lähevad tema sõnul kergesti katki ja muudavad värvi.

Eesti kullassepad eelistavad materjali siiski ise sulatada, sest see on odavam kui Proovikojalt keemilistest ühenditest puhastatud kullasulamit osta. Vanast materjalist valmistatud ehe maksab poes sama palju, kui puhastatud sulamist valmistatud kett või sõrmus. Kullagrammi eest uues ehtes küsivad juveliirid tavaliselt 180--300 krooni.

Peamiselt müüakse Eestis 585 prooviga kuldehteid, mille ülejäänud komponentideks on hõbe ja vask. Kullassepad saavad põhilise toormaterjali kokkuostust, puhast ehk 999,9 prooviga kulda on juveliiridel vaja vaid kullasisalduse tõstmiseks.

Puhast kulda hangivad kullassepad enamasti Proovikojast, kelle hinna aluseks on Londoni kullakangituru kolme päeva keskmine hind. Kullassepp Janel Vaher ostab puhast kulda Hansapangast, kus selle hind on püsinud stabiilne. Vaher kinnitab, et tema ehete hinnale kulla hinna langus maailmaturul mõju pole avaldanud.

Kuldehteid müüva A-Galerii juhataja Mari Pärtelpoeg toetab Janel Vaheri arvamust, et kulla hind ehte hinda ei mõjuta.

«Kuldehete hind sõltub üldisest hinnatasemest,» ütleb Pärtelpoeg. Seega mõjutab puhta kulla hind vaid tootjat, mitte tarbijat.