Visalt ringlevad kuuldused liti võimalikust devalveerimisest on põhjustanud mõõna Leedu valitsuse võlakirjade turul ja seadnud küsimärgi alla valitsuse suutlikkuse täita sisevõlakohustusi, kirjutas Lietuvos Rytas.

Rahandusministeerium peab ostma oktoobris ja novembris tagasi võlakirju 450 miljoni liti väärtuses. On täiesti võimalik, et valitsusel ei õnnestu uute võlakirjade emiteerimisega võlakoormat katta ning ministeerium peab kas otsima uusi rahastamisallikaid või lükkama võlakirjade tagasiostmise edasi, kirjutas Lietuvos Rytas. Augusti lõpust septembri lõpuni märgiti üheksast emissioonist täis vaid kaks ning ministeerium sai plaanitud 450 miljoni asemel raha vaid 266,7 miljonit litti. BNS

Ühisliisingu nõukogu koguneb reedel valima personaliotsingufirma Fontese esitatud nelja-viie kandidaadi seast uut juhatuse esimeest.

Ühisliisingu juhatuse esimehe kohusetäitja Ülo Suurkask ütles eile, et Fontes annab väljavalitud kandidaatide nimekirja ettevõttele üle täna.

«Reedel otsustab Ühisliisingu nõukogu, kas esitatud kandidaatide hulgas on sobiv isik juhatuse esimehe kohale,» rääkis ta.

Kokku kogunes Fontesesse Ühisliisingu juhatuse esimehe kohale 41 avaldust. Ühisliisingu senine juhatuse esimees Marek Puidak lahkus juuli lõpul omal soovil ametist. Puidak jätkab tööd nõukogu liikmena, nõustades firmat igapäevase juhtimise küsimustes. BNS

Latvijas Gaze arutab pikaajalise tarnelepingu tingimusi Venemaa Gazpromiga novembri alguses toimuval nõukogu koosolekul, ütles firma suhtekorraldusosakonna juhataja Karlis Anitens.

Anitens ütles, et lepingu tekst ei ole veel lõplik. Nii nagu Leedule, pakub Gazprom ka Lätile kuueaastast tarnelepingut. Anitensi sõnul on maksetingimused ja hind konfidentsiaalsed ja seda esialgu ei avaldata. Kui leping sõlmitakse, on see Latvijas Gaze esimene pikaajaline leping Gazpromiga, sest senised lepingud on kõik olnud üheaastased. BNS