Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles eile, et eelmise linnavalitsuse otsus vee hinna langetamise kohta tühistati, kuna ühelt poolt oli see ebaseaduslik ning teisalt ei ole õige eelarve kaudu ettevõtteid doteerida. «Eelmise linnavalitsuse otsus vee hinna langetamise kohta on õiguskantsleri hinnangul õigustühine, sest linnavolikogu pole kinnitanud vee hinna reguleerimise korda. Veeseadus räägib ka sellest, et vee hind peab tasuma tootmiskulud. Saime õiguskantslerilt varjatud soovituse ebakõlad likvideerida,» põhjendas Mõis. Ta lisas, et vee hinna taastamine on vajalik nii monopoolse veetootja ASi Tallinna Vesi kui selle omaniku Tallinna linna usaldusväärsuse taastamiseks rahvusvaheliste partnerite silmis. Linnal on pooleli 33% ASi Tallinna Vesi aktsiate müügiprotsess.

Eelmine linnavalitsus kavatses ASile Tallinna Vesi hinnalanguse tõttu tekkiva kahjumi hüvitamiseks eraldada järgmisel aastal linnaeelarvest 53 miljonit krooni.

Abilinnapea Ivar Virkuse sõnul suunatakse see summa nüüd teistesse sfääridesse.

Tallinnas vee hinna alandamise eest võidelnud Keskerakonna liige Liina Tõnisson leidis, et Tallinna uus linnavalitsus juhindus otsuse tegemisel pelgalt ettevõtte huvidest. «Uue linnavalitsuse eesmärk ei ole inimeste elatustaseme tõstmine ning nende tegevus on suunatud kitsamatele gruppidele. Kui nad seda on koalitsioonilepingus öelnud, on nad seda teinud variserlikult,» lausus Tõnisson.

ASi Tallinna Vesi ökonoomikadirektor Urmo Raiend lausus linnavalitsuse otsust kommenteerides, et vee hinna taastamine paralleelselt eelarvesse määratud summade kadumisega viib ettevõtte seni kavandatud 10 miljoni kroonise kasumi asemel järgmisel aastal kahjumisse, kuna vee tarbimine väheneb. Ta prognoosis järgmise aasta kahjumiks umbes 10 mln krooni.

Raiend ütles, et ettevõte saab kahjumit vältida, kui Tallinna volikogu kinnitab vee hinna reguleerimise korra eelnõu, mis näeb ette abonenttasu kehtestamise. «Tegelikult on vaid kaks teed, kas tõmmata veelgi kulutusi koomale, aga see tähendaks juba kvaliteedi kallale minekut. Ilmselt tuleb siis see puudujääv 10 mln krooni leida läbi abonenttasu kehtestamisega kaasneva tariifi struktureerimisega. Kantmeetri hind seeläbi väheneb, aga abonenttasu on suurematele tarbijatele ehk juriidilistele isikutele suurem. Aga kuidas see kõik täpselt välja joonistub, on vara rääkida,» lausus Raiend.

Ettevõtte tänavuseks majandustulemuseks kujuneb Raiendi sõnul tänu eile tehtud otsusele ligi 5 mln kroonine kasum varasema ühe miljoni asemel. Vee tarbijatele abonenttasu kehtestamise võimaluse näeb ette samuti eile linnavalitsusest heakskiidu saanud ja volikogule kinnitamiseks saadetud vee hinna reguleerimise korra eelnõu. Linnajuhid kinnitasid siiski, et vee hinda seeläbi tõsta ei kavatseta.

Autor: Henrik Ilves