Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsiamet teeb vaid oma tööd
22.11 ÄP artiklis «Konkurentsiameti käsi lühike ja kallis» leiab Väinu Rozental konkurentsiameti (KA) töö olevat ebatõhusa, kalli ja pinnapealse. Artiklis on küll tõeseid numbreid ja fakte, aga kontekstis, mis annab vale ettekujutuse KA tööst.
KA ei ole üksnes kaebuste ja avalduste juhtumite lahendaja. KA alustab juhtumite uurimist ka oma algatusel, kogub ja analüüsib ettevõtjate ühinemiste teateid ja andmeid, teeb analüüse konkurentsiolukorrast eri majandustegevuse valdkondades ja kaubaturgudel, esitab seisukohti õigusaktide kohta, vastab ettevõtjate ja valitsusasutuste järelepärimistele, annab erandeid konkurentsivabadust kahjustavatele kokkulepetele või keeldub sellest, täidab ülesandeid, mis on seotud seaduste harmoneerimise ja rakendamisega ettevalmistuses ühinemiseks ELiga, osaleb konkurentsiametite riikidevahelises koostöös.
KA otsuste vaidlustamine kohtus on asjade normaalne käik. See ei näita usaldamatust KA vastu, vaid seda, et ettevõtjad kasutavad oma seadusega ettenähtud õigusi.
Küsitlusel KA otsuste kohta on kahjuks rõhuvas enamuses küsitletavad ettevõtjad, kelle suhtes KA on teinud ebasoodsa otsuse. Ometi ei ole ettevõtjad, kes artiklis ameti otsuseid kritiseerivad, oma õiguste kaitseks seni kohtusse pöördunud. Samas väide, et üha enam ettevõtjaid pöördub KA otsuste vaidlustamiseks kohtusse, ei ole tõene. KA I poolaastal tehtud 14 otsusest on kohtusse edasi kaevatud 3.
Kui aga ettevõtjad pöörduvad kohtusse kohtulahendi saamiseks heade äritavade vastase tegevuse kaebusega kõlvatut konkurentsi puudutavas küsimuses, on see nende jaoks parim lahendus. Kõlvatu konkurentsina käsiteldav tegevus toob kaasa nii moraalse kui sageli ka materiaalse kahju ja hüvituse saab määrata kohus.
Artikli lõpus hr Promanile esitatud küsimus selle kohta, miks Leibur ei esitanud kaebust Maksimarketi ja Konsumi peale, peegeldab väära arusaama sellest, nagu peaks KA lahendama kõiki ettevõtjatevahelisi arusaamatusi.
KA saab sekkuda ainult siis, kui on tegemist konkurentsiseaduse rikkumisega. Muud ettevõtjatevahelised probleemid peavad ettevõtjad üritama lahendada omavahel, ja kui see ei õnnestu, kohtus.
Kui KA otsus lõpeb fraasiga «juhtumi uurimine lõpetati seoses õigusrikkumise mittetuvastamisega», tähendab see konkurentsiseaduse järgi, et ettevõtja käitumises puuduvad antud juhul konkurentsiseadusega vastuolus olevad teod. Ka juhul kui KA keeldub juhtumit menetlemast, teeb ta tööd, uurides, kelle pädevusse kuulub kaebuse või avalduse lahendamine, kas esitatud andmed on piisavad jne ning koostab otsuse.