• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakonna valimisraha kohukeste müügist

    Samas on Halliktee krediidiinfo andmetel maksuametile 1. novembri seisuga võlgu 372 000 krooni. Üks Halliktee omanikke on Margus Kangur, kes juhib Pärnus piima kokkuostuga tegelevat firmat Kanpol.
    Kanguri selgitusel on maksuametiga maksegraafik ja sellega probleeme pole. «Me oleme tänavu saanud juba 3 mln krooni kasumit,» ütleb Kangur.
    Käibemaksukohuslane oli Halliktee eelmisel aastal vaid napilt kaks kuud ja suutis toota 18,9 mln kroonise käibe juures 51 011 krooni kahjumit.
    Veel möödunud aasta mais asus praegu Pärnusse registreeritud firma Tallinnas aadressil Jõe tänav 5, kus asub kurikuulus ettevõte Divec.
    Halliktee rikkus põhineb Kanguri sõnul Läti Karumsi ja enda tehtud kohukestel, milleks kohupiim ostetakse Tallinna Piimatööstusest ja glasuur Kalevist.
    Lisaks Hallikteele on Keskerakonna suuremad toetajad veel ka OÜ Westrall 120 748 krooniga, OÜ Tomveld 118 000 krooniga ja OÜ Sanard Grupp 119 534 krooniga. Tomveldi taga peitub tuntud ärimees Toomas Kõuhkna, kuid näiteks Westrall pole isegi käibemaksukohuslane.
    Keskerakonna juhatuse liige Peeter Kreitzberg ega tegevsekretär Olavi Iisrael ei oska midagi öelda suursponsori Halliktee kohta. «Arutasime eelarve küll juhatuses läbi, aga üksikasju teab Küllo Arjakas,» lausub Kreitzberg.
    Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas ütleb, et ka Halliktee on seotud kalaärimees Toomas Kõuhknaga ning osaühingud Westrall ja Sanard Grupp Facio Grupiga, kes on Keskerakonda toetanud ka varem. «Ma täpselt ei oska neid seoseid selgitada, aga seotud nad igal juhul on,» kinnitab Arjakas. «Mul on ka raske öelda, miks nad otse erakonda ei toetanud. Majandusmeestel on oma kriteeriumid.»
    Reformierakonna peasekretär Eero Tohver nendib, et erakondadel pole väga suuri võimalusi firmade tausta kontrollimiseks. «Kasutame selleks isiklikke tutvusi, kuid kindlasti pole võimalik, et praktiliselt olematu käibega firma eraldab erakonnale suure summa,» ütleb Tohver. Just nii juhtus kevadiste riigikogu valimiste ajal, kui riiulifirma R-Hooldus osutus Reformierakonna suursponsoriks 2,1 mln kroonise rahaeraldisega.
    Isamaaliidu valimiseelarvet koostanud Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa nendib, et tegelikult on valimisaruannete esitamine praegusel kujul üsna mõttetu, kuna valimiskomisjonil pole kohustust neid analüüsida ega kontrollida. «Sellise aruande mõte ei saa olla ainult propagandistlik, aga praegu võib sinna kirja panna mida iganes,» märgib Kivimaa.
    Üks suuremaid Keskerakonna rahastajaid on Flora Vara 400 000 krooniga, mille juht Elmar Kruusma toetas isiklikult erakonda 100 000 krooniga. Mõnevõrra üllatavaks teeb suure rahaeralduse asjaolu, et Kruusma on ise Koonderakonna liige ja kandideeris kohalikel valimistel Koonderakonna nimekirjas.
    «Eks me kõik oleme natuke pettunud Koonderakonna reitingutes,» tunnistab Kruusma, kes põhjendab Keskerakonna toetamist sellega, et paljudele vanematele majandusinimestele tundus kunagine koalitsioon Keskerakonna ja Koonderakonna vahel päris hea.
    Kruusmale meeldivad ka Reformierakonna vaated. «Hindan Reformierakonna pingutusi majanduskeskkonna parandamisel ja me oleksime kindlasti ka neile raha andnud, kui nad oleksid seda meie käest küsinud,» ütleb Kruusma.
    Kohalike valimiste suursponsor on miljardär Endel Siff, kes firmade Logman Invest ja N-Terminal kaudu toetas Isamaaliitu kokku 400 000 krooniga. Samuti andis Siff Reformierakonnale 200 000 krooni ja Mõõdukatele 100 000 krooni.
    Summade suurus näitab Siffi poliitilisi eelistusi. Tema hinnangul on Isamaaliit üks Eesti tõsiseltvõetavamaid erakondi. «Isamaaliitu oleme alati toetanud ja eks teeme seda ka edaspidi,» ütleb ta.
    Otsest teenete osutamist ettevõtjad erakondadelt ei oota, küll muudab toetus poliitikud mõne firma suhtes sõbralikumaks. Seetõttu kipuvad riigihanke konkursse võitma ühed ja samad ettevõtted.
    Viimaste valimiste aruannete põhjal võib järeldada, et ettevõtjad ei toeta enam ühte erakonda väga suure summaga või siis kõiki ühepalju, nagu seda riigikogu valimiste ajal tegi miljardär Aadu Luukas.
    «Järelikult on need ettevõtted näinud neis erakondades endale sobiva maailmavaate elluviijaid,» ütleb Eero Tohver. «Tahaks loota, et hakatakse aru saama, et kõik ikka päris kõigiga valitsusi ei tee.»
    Vt. ka tabelit: Suuremad rahastajad
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.