Silva Männik • 12 detsember 1999

Võitlus piraattarkvaraga teenib vaid BSA huve

Piraattarkvara vastu võitleva mittetulundusühingu BSA Eesti asutajaks on neli Eestis arvutitarkvara müüvat firmat -- IT, Gensi, Usesoft, Baltic Computer Systems, kes müüvad Eestis enimkasutatavaid tarkvarasid. Politseiga koostöös tehtavate aktsioonide käigus kontrollitakse vihjete alusel firmadest vaid BSA liikmete esindatavaid tarkvarasid. Mõnegi teise programmi seaduslikkus jääb aga enamasti läbi vaatamata.

BSA ja majanduspolitsei ohvriks langenud OÜ Humala Projekt juhatuse esimees Rein Üts ütles, et nende firmas tehtud kontrolli käigus jäi läbi vaatamata 14 programmi. «Nende vastu ei tuntud üldse huvi, tegeleti vaid BSA oma liikmete esindatavate kaubamärkidega Microsoft, Norton ja McAfee AntiVirus. Teised jäid täiesti puutumatuks,» lausus ta. «See tundub pisut korruptiivse lähenemisena, ka kohtus ei osanud nad midagi teiste programmide kohta öelda.»

Üts ütles, et vähemalt politsei peaks selliste kontrollide käigus autoriõiguse seadust terviklikult jälgima.

BSA Eesti Komitee koordinaator Ahti Leppik tunnistas, et firmas illegaalset tarkvara otsides tunneb BSA spetsialist huvi vaid oma liikmete esindatud tarkvarade vastu. Politsei peaks tuvastama arvutitesse installeeritud programmid ning need protokolli märkima, lausus ta. Leppik lisas, et BSAsse mitte kuuluvate firmade toodete osas ei pruugi nende inimene kõiki nüansse teada, et piraatkoopiat tuvastada. Leppik märkis, et tegu on vabatahtliku organisatsiooniga ning kui mõni edasimüüja ei ole BSA Eesti asutajate hulgas, siis järelikult ei ole nad pidanud vajalikuks seda liikumist toetada. «Kui firma soovib, siis on tal võimalus astuda BSA Eesti Komitee liikmeks,» lausus ta.

BSA ja politsei tegevuse mõjul ja samal ajal maailma suurima tarkvaratootja Microsofti käivitatud sooduskampaania käigus on tarkvaraprogrammide müük Eestis viimastel kuudel kasvanud enam kui kaks korda.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ei nõustunud, et praeguste aktsioonide raames on tegu BSA liikmete poolt politsei abiga endale konkurentsieelise tekitamisega. «See on iga organisatsiooni enda asi, kuidas ta raha kulutab ja on normaalne, et ta on vaid enda asjadest huvitatud,» lausus ta. Ka peab Proosi sõnul politsei selgeks tegema, kas ta on huvitatud konkreetse programmi seaduslikkuse kontrollimisest või võitleb kogu piraatluse vastu.

Advokaadibüroo Glikman & Glikman advokaat Anu Uritam ütles, et politseid ei saa kohustada kõiki programme uurima. Ta lisas, et kui politsei on juba firmadesse BSAga kontrollima läinud, siis peaks ta vaatama läbi kogu tarkvara.

Politseiameti pressiesindaja sõnul käib politsei BSA spetsialistidega firmades piraattarkvara otsimistel kaasas vaid korra tagamise ja julgeoleku eesmärgil. Selgitust, miks politsei BSA liikmeskonna väliste kaubamärkide seaduslikkuse vastu huvi ei tunne, Äripäeval saada ei õnnestunud.

Hetkel kuum