Hooneregister ärgitab altkäemaksu andmisele

'Eeldus korruptsiooniks on loodud, kust võib see ka välja kujuneda,' leidis kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektor Hindrek Leppsalu. 'Ajalugu on näidanud, et kui võimalused korruptsiooniks on loodud, siis hilisemast vastukajast on ikka kuulda olnud, et neid võimalusi on ära kasutatud,' lisas Leppsalu.

Küsimusele, kas kiirtellimuste kaotamine ei soosi hooneregistris altkäemaksu andmist, vastas hooneregistri juhataja Liilia Mölder, et ta usaldab oma töötajaid. 'Muidugi, me ei tööta ühes suures saalis ja meie tööd ei jälgi kaamerad,' sõnas ta. Samuti tõdes Mölder, et töötajate kontrollimine on ülipikk ja keeruline protsess, mistõttu tuleb tugineda vaid usaldusele. Lisades, et registris püüeldakse sinnapoole, et taas saaks ka kiirtellimusi täitma hakata.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ütles, et tema arvates on asjad hooneregistris selle asutamisest peale toiminud mõistusevastaselt. 'Neil endal vist puudub huvi, sest nende sissetulekut see ei mõjuta,' ütles Adams. 'Olen päris kindel, et kellel on kiirelt dokumente vaja, see läheb ja pakub sealsetele töötajatele raha,' ütles Adams. Adams nõustus, et inimesed, kes on harjunud kiirteenust kasutama, ei lepi uue korraga ja kuna ametnike palk ei ole kõrge, siis leidub ka inimesi, kes altkäemaksu vastu võtavad.

Kuni aastavahetuseni maksis eraisikule 10 päeva pärast väljastatav notariaaltehingu tegemiseks vajalik õiend 260 krooni, kahe päevaga täidetud kiirtellimuse puhul oli hind 520 krooni. Alates aastavahetusest kiirtellimusi enam esitada ei saa ning kümne päeva pärast väljastatav õiend maksab 500 krooni.