Lacto ostab piimafarme kokku

Aravete Agro OÜ tegevdirektor Leonid Lenkov märkis, et Lacto sai nende osanikuks eelmise aasta lõpul, kui laiendati ettevõtte osakapitali. «Pole midagi halba, kui tootjal ja töötlejal on üks omanik, sest üks ilma teiseta hakkama ju ei saa,» ütles Lenkov. «Ma ei usu, et Lacto sellise käigu põhjuseks võis olla huvi meie põllumaade vastu.»

Kui palju Lacto Aravete Agro osakapitali suurendas, ei nõustunud Lenkov ütlema. Aravete Agro eelmise aasta kahjum oli 7 miljonit ja käive umbes 55 miljonit krooni. Ettevõtte kasutada on 6000 hektarit maad. Lenkov kuulub ka Lacto nõukogusse.

Aravete Agro OÜ söötja Uno Põliste ütles, et aasta lõpus käisid küll jutud, et firma saab uued omanikud. «Midagi muutunud pole, endiselt viibib palga maksmine, ettevõtte juhid ütlevad, et piimaraha ei saa kätte,» rääkis Põliste, kes teenib lihttöölisena umbes 1500 krooni kuus.

«Oleme soetanud osalused neis piimafarmides, sest muidu oleks nad pankrotti läinud,» ütles ASi Lacto omanik ja juhatuse esimees Yaqub Haidary. «Aasta lõpus olid need ettevõtted sellises olukorras, kus polnud raha maksuametile maksmiseks ega ka loomadele sööda ostmiseks.»

Haidary sõnul on piimafarmide ostu peamine eesmärk Lacto kombinaadi piimaga kindlustamine. «Lehmi pole meile vaja, piima küll ja et seda saada, peame hoolitsema, et piimatootja pankrotti ei läheks,» ütles ta.

Kokku kulutas Lacto piimafarmides osaluste ostmisele Haidary sõnul 10 miljonit krooni. Raha saadi võlakirjaemissioonist ASile Leonard Invest.

Haidary ei nõustunud täpsemalt selgitama, kes selle firma taga on. «See on tavaline investor,» ütles ta vaid.

Lisaks äsja soetatud osalustele piimafarmides kuulub Lactole Hiiumaal Emmastes asuv juustutööstus, piimatooteid valmistav Lacto-Novgorod Venemaal ja kaubandusfirma Lacto-Bakuu Aserbaidzhaanis.

Eelmisel nädalal algatasid Keskerakonna liikmed riigikogus seaduseelnõu, millega saaks piirata välismaalastel metsa- ja põllumaa ostmist.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on vaja piirata välismaalastel maa ostmist selleks, et luua Eesti põllumeestele parimad tingimused. «Sisuliselt pole vahet, kellele maa kuulub, pigem loeb siin emotsionaalne külg,» ütles Padar. «Praegu pole mul mingit alust näiteks Haidary tegevust kuidagi kritiseerida.»