Rahasääst loodusest olulisem

Eesti riik ei hooli keskkonnast, sest tegelikkuses määrab küttematerjali valiku ikkagi küttematerjali hind, lisab ta. Kui odavamat energiat saadakse maagaasist, siis kasutatakse ka kütmisel maagaasi, samamoodi on masuudi ja puiduga, sõnab Tull.

Tartu Turu tänava katlamaja kasutas varem maagaasi, kuid kui masuut oli odavam, siis mindi sellele üle.

Ropka katlamajas kasutatakse juba neljandat aastat küttena kohalikku puiduhaket. Kuid kohalik küte ei pruugi alati osutuda maagaasist odavamaks.

Üha rohkem hakkab kütuseliigi valikul määrama ka elustiil, kinnitab Järvamaa keskkonnatalituse peaspetsialist Peeter Eek. Puiduga oma maja kütmisel tekib küll lisatööd, aga samas on see kõige odavam ja puhtam, selgitab oma elamut puiduga küttev Eek.

Eestis energiatootmiseks enamkasutatavad põlevkivi ja masuut on võrreldes teiste küttematerjalidega tunduvalt keskkonnavaenulikumad. Puit ja biogaas reostavad keskkonda oluliselt vähem. Nende osatähtsus moodustab hetkel vaid mõne protsendi kogu küttematerjalist.

Tänapäeval energeetikas kasutatavad kütused on kõik orgaanilise päritoluga maavarad või nende töötlemise saadused. Peeter Eegi sõnul on Eesti energeetika põlevkivile toetuv ülesehitus Euroopas erandlik. Eesti põlevkivitööstus sai alguse 1920. aastatel, kui tekkis nappus puidust kui küttematerjalist.

Põlevkivi kasutamise eelis on olnud tema odavus, kuid laia kasutuse ning madala kvaliteedi tõttu on tegemist keskkonnavaenuliku kütuseliigiga: orgaanilise aine osa sisaldab süsinikku 60--80% ja vesinikku 6--10%, põlevkivil on madal kütteväärtus ning väga suur mittepõlev osa, mis moodustab ligikaudu poole kogu põlevkivist. Kui tahketest kütustest troonib Eestis põlevkivi, siis vedelkütustest eelistatakse rasket kütteõli ehk küttemasuuti.

Keskkonna seisukohalt on tähtis kütuse kvaliteediklass. Kuigi Eestis õhku eralduv CO2 heitkogus on üks madalamaid Euroopas, siis arvestatult inimese kohta on see näitaja üheks kõrgemaid. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel.

Keskkonnaministeeriumi andmetel paisati 1998. aastal Eestis paiksetest saasteallikatest õhku 219 000 tonni saasteaineid, millest tahkeid saasteaineid oli 70 000 tonni.

Fosiilkütuste, nagu põlevkivi, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, kasutamine on Peeter Eegi kinnitusel vastutustundetu. Paljudes riikides on võetud suund taastuvate kütuste nagu puidu, turba ja biogaasi kasutamisele, mis on maagaasi järel kõige keskkonnasõbralikumad kütuseliigid, selgitab Järva keskkonnatalituse peaspetsialist Eek.

Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodusesõbralikum -- tema põletamisel ei jää tuhka ning põlemisproduktides olevate keskkonnaohtlike ainete sisaldus on minimaalne.

Maagaasi kasutatakse energeetilise kütusena seal, kus muude kütuste kasutamine on raskendatud, eelkõige loodushoiu seisukohalt lähtudes. Venemaalt saadaval maagaasil töötab Iru Elektrijaam Tallinna külje all.

Tänapäeva energeetikas otsitakse võimalusi puidu kasutamiseks energeetilistele eesmärkidel vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine osutub liialt kalliks. Eeskätt kasutatakse puidujäätmeid, kuid tööd tehakse ka energiavõsa kasvatamisel.

Väikesest tihedusest tingitud madala kütteväärtusega turbast saadav brikett on ahjukütusena kodumajapidamises kasutatav, energeetilise kütusena mitte. Eegi arvates võiks Järvamaal turba tootmist ja kasutamist kütusena oluliselt suurendada.

Üha enam võib tulevikus hakata mõtlema biogaasi kasutamise peale. Ainsana kogutakse praegu biogaasi Tallinna Pääsküla prügilas.

Vt. ka joonist: Kütuste kasutamine Eestis

Autor: Signe Kalberg