Liigseid riske maandab kindlustus

Väikeelamu ehituse kindlustamine on vabatahtlik, kuid kindlasti eeldab kas laenuandjast pank või liisingufirma vajalike kindlustustagatiste olemasolu. Ja ega kohustused üksi pea sundima omanikku või ehitajat oma tööd kindlustama.

Eramu ehituseelarves on kindlustusega õigeaegne arvestamine juba üks tagatis võimalike ebameeldivuste vältimiseks. Kindlustusandaja seisukohalt ei ole tähtis, kas kindlustuslepingu sõlmib väikeelamu tellija või selle ehitaja. Vajadusel kantakse kindlustuslepingusse eraldi nn hüvitise saaja: pank, liisingufirma või ehitustöö tellija.

Juba väikeelamu planeerimise etapil on kasulik tutvuda ehitustegevuses tekkivate riskidega. Kõige sagedasemad riskid on tulekahju, torm, vargused jt. Analüüsides kindlustustöötajaga riskide olemasolu ja nende kõrvaldamise võimalusi, saab vältida liigsete kindlustuskatete võtmist ja tõsiste riskide unustamist. Riskide maandamise minimaalseim võimalus on sõlmida väikeelamu ehitusajaks tulekindlustus, mis hüvitab tuleõnnetusest ehitusel tekkinud kahju. Tulekahju on alati põhirisk, mille läbi tekkida võiv kahju on reeglina kõige ulatuslikum.

Kindlustusmaksete kujundamisel arvestatakse olulisel määral platsi ja ehitusobjekti tuleohutusseisundit, st kuivõrd on kindlustusvõtja ise investeerinud või valmis investeerima tuleohutuse tagamisse.

Enim pakuvad kindlustusfirmad väikeelamu ehitajale või omanikule ehituse koguriskikindlustust (CAR ? Contractors All Risks), mis pakub katteid erinevate riskide vastu ühe lepingu raames, sh tulekahju, loodusjõudude kahju, murdvargus, varing, ettevaatamatusest tekkinud kahju, kolmandate isikute kuritahtlik tegevus.

Oluline kate on kindlustatavad vastutuskahjude nõuded, mis võivad ehitaja vastu tekkida piirnevate kinnistute omanikel ehitustöö tagajärjel või juhuslike möödakäijate vigastamise korral. Kindlustuslepingu sõlmija ehk kindlustusvõtja võib olla omanik või ehitaja. Eestis on levinud, et kindlustuse sõlmib ehitaja.

Eestis välja makstavaid kindlustussummasid peetakse väikesteks, sest kindlustusvõtja ei saa aru piisavate summadega kindlustamisest. Ehitustööde kindlustamisel jääb makse 0,2?0,3 piiridesse kindlustatavast summast ehk lihtsustatult: miljoneid kroone maksev ehitus ja varad kaetakse kindlustusmaksega mõne tuhande krooni eest. Et mitte liiast maksta, tuleb koos kindlustusandjaga selgitada optimaalne kindlustusvajadus: riskid, mida saab kõrvaldada, tuleb endal kõrvaldada; riskide mõju, mis ei häiri kindlustusvõtja elu- ja majandustegevust ja on jõukohased endal kanda, tuleb endal kanda, st kõrgema omavastutuse võtmist; ülejäänud riskid tasub kindlustada. Nii saavutatakse vastuvõetav kindlustusmakse.

- tellijal elu- ja kodukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus (endale ja pereliikmetele)

- ehitajal õnnetusjuhtumi-, tööriistade ja väikemehhanismide (sh renditud) kindlustus, tsiviilvastutuse- ja garantiikindlustus ning harvemini veosekindlustus

- kindlustussumma peab olema summa, mis katab kulutused objekti taastamiseks võimaliku õnnetuse korral (tulevase elamu maksumus nn taastamisväärtuse alusel), töö- ja materjalide maksumuse, kulutused veoteenustele ja kahjujärgsed koristuskulud objekti korrastamiseks tööde jätkamise tarvis.

- kindlustada tasub kindlasti tööriistu ja väikemehhanisme ? need satuvad kõige sagedamini ?löögi? alla.

- uuendustööde korral tuleb kindlustada ka juba olemasoleva hoone konstruktiivne osa ehk majakarp. Hoone hindamisel peab olema võimalikult täpne ala- ja ülekindlustuse vältimiseks.

- kindlustussumma ja lepingu pikkuse ületamisel algselt planeeritust tuleb sõlmida täiendav lisaleping. Olemasolevat lepingut ei ole

Autor: Toomas Randmaa