Elektrisüsteemi projekti koostamiseks tuleb saada litsents

Maja elektrisüsteemi projekti all mõistetakse elektri madalpingega seotud alamsüsteeme: elektrivarustus, -valgustus, -küte ja automaatika. Elektrisüsteemi projekt hõlmab ka elektri väikepingega seotud alamsüsteeme: telefonsidet, antennivõrku ja signalisatsiooni. Madalapingega seotud elektrisüsteemi projekte võivad koostada vastavat litsentsi (sh pädevustunnistust) omavad firmad ja füüsilised isikud.

Tehnilised tingimused

Esmalt tuleb võrguvaldajalt (Tallinnas Tallinna Elekter) taotleda tehnilised tingimused. Elektri tehniliste tingimuste avaldusel peab taotleja määrama summaarse tarbimisvõimsuse või peakaitsme suuruse. Peakaitsme suuruste rida pingesüsteemi 3×400/230 V korral on 16 A, 20 A, 25 A, 32 A, 40 A jne. Avalduse esitaja peab arvestama oma vajadusi ja rahalisi võimalusi. Tehniliste tingimustega määratakse liitumistingimused ja -tasu. Praegu on liitumistasu õhuliini korral 400 kr/A ja kaabelliini korral 800 kr/A (toodud maksumusele lisandub käibemaks). Võrkude valdaja projekteerib ja paigaldab liitumistasu eest elektriliini ja arvestikapi krundi piirile (arvesti on eraldi tasu eest).

Elektrisüsteemi projektdokumentatsioon

Elektriprojekti koostamiseks on vaja peale tehniliste tingimuste veel hulgaliselt algandmeid. Nendeks on muude projektiosade projektid: arhitektuur, haljastus, konstruktsioonid, sisekujundus, vesi ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon. Paljud projektiosad on omavahel tihedas seoses, seetõttu koostatakse eriosade projekte tavaliselt paralleelselt.

Muude projektiosade koostamisel on lähtutud juba tellija soovidest, kuid elektriosa jooniste koostamisel on vaja veel täpsustusi, mis on seotud elektriseadmete asukohaga, mugavustega jm.

Projekteerija koostatud elektri tööjoonised ja tööseletus moodustavad töödokumentatsiooni. Töödokumentatsiooni alusel võetakse elektritööde hinnapakkumised ja selle alusel tehakse paigaldustööd.

Projekti maksumus

Projekti maksumus sõltub põhiliselt projekteerija sellele kulunud ajast ja kvalifikatsioonist. Mida keerukam on elamu ja soovitud süsteemid, seda kallim on projekt.

Tehnika kiire arenguga on keeruliseks muutunud just elektrisüsteemid (täiustuvad kaitseliigid, mugavusi loovad süsteemid, nt IHC ? aruka hoone juhtimissüsteem).

Olenevalt keerukusest maksab 150 m² suuruse elamu elektriprojekt 4000?11 000 krooni.

Paigaldustööd ja ekspluatatsioon

Paigaldustöid, kontrollmõõtmisi ja kasutuselevõtu võivad kontrollida ainult elektritööde luba omavad firmad ja füüsilised isikud.

Elektriohutusseadus (RT I 1999, 29, 403) ja sellest tulenevad majandusministri määrused (RTL 1999, 84, 1033?1038) sätestavad, et ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldise kasutuselevõtuks (pingestamiseks) tuleb elektripaigaldise valdajal elektrivõrgule esitada teatis oma elektripaigaldise kohta, samuti elektripaigaldise nõuetekohase hindamise dokument.

Peakaitsmega kuni 35 A hoonete puhul võib hindamise dokumendi väljastada elektritöid teinud ettevõtja.

Abiks tavalisele kodusele elektritarbijale on elektrikontrollikeskus väljastanud meelespea-vihikute sarja EEI M1?M5:1996 ?Elektriohutus kodus?.

kaitsesüsteemid:

hoone piksekaitse, maandusseade, koduelektroo-nika kaitseks liigpingekaitsmed. Elektriohuga seotud kaitseviisid määratleb elektri eeskiri (EEI)

elektrivalgustus:

valgustite tüübid, valgustite asukohad ja nende juhtimine

elektrivarustus:

kilbi asukoht, juhtmete paigaldusviis, maksimaalse koormuse piirangu vajadus ja võimalused, elektritarvitite ja pistikupesade asukohad, elektritarvitite juhtimine

elektriküte:

elektrikütte viis (otseküte, salvestav küte jne), põrandakütted, sadeveerennide sulatused, välisteede sulatused, kütte juhtimine

automaatika:

süsteemide automatiseerimise vajadus ja tase

nõrkvoolusüsteemid:

telefonside ja TV pistikupesade asukohad, antennid, signalisatsiooni tase, uksekell, väravakell, fonolukk, elektrilised väravad