Washington sõjaks valmis

Washingtoni politsei on suure osa kesklinnast barrikaadidega isoleerinud ja lisanud patrulle, et vältida Seattle?is maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) tippkohtumise nurjanud raevukate meeleavalduste kordumist.

Panga ja fondi töötajatel on soovitatud ülikonnad koju jätta ja rinnasildid ära peita, et demonstrantidel oleks raskem neid tänaval eristada ja rünnata.

Protestijad nimetavad oma üritust ?mobiliseerumiseks globaalse õigluse nimel?. Nende silmis on pank ja fond rahvusvahelise kapitalismi käsilased ? ?poliitilise ja suurfirmade eliidi instrumendid tänapäeva ebavõrdse ja hävitava globaalse majanduskorra juurutamiseks.?

Maailmapanga laenud, millest rahastatakse naftajuhtmete rajamist, kahjustavad looduskeskkonda. Turgude avamise poliitika kaotab vaesemates riikides töökohti. Laenude teenindamise kõrged kulud jätavad vaesed riigid ilma vahenditest, mida võiks suunata tervishoiu, hariduse ja toitlustusprogrammidesse.

Washingtonis levitatud pilaleht Washington Lost ?tsiteerib? president Bill Clintonit, kes tänab Maailmapanka ?jõupingutuste eest, et pressida Kolmanda Maailma talunikelt välja iga penn, mille nende diktaatorid laenasid.?

?Loomulikult häirib mind see tänavalt tulev lärm,? ütles panga president James Wolfensohn. ?Kuidas see saaks külmaks jätta, kui töötad asutuses, kus see, mis sa teed, on oma arust kõik õigluse nimel ja vaesuse vähendamiseks.?

Pank pareerib, et laenud on tõhusaim abinõu vaeste riikide järeleaitamiseks ja kiiremaks ühendamiseks maailma majandusse. Lisaks on pank ja valuutafond algatanud initsiatiivi 50 maailma 40 vaeseima riigi võla kustutamiseks. Kaks aastat tagasi pandi ühiselt kokku 100 miljardi dollari suurune kriisipakett ülemaailmse finantskrahhi ärahoidmiseks.

Protestijad ründavad ka Maailmapanga peamist tuluallikat, kutsudes üle maailma boikoteerima panga võlakirju. Panga aktsionäridelt ? 181 riigilt ? tuleb vaid murdosa laenudeks minevast rahast. Ülejäänu hangib pank võlakirju müües, mis on käibel 1940. aastatest saadik.

Reitinguagentuurid Moody?s ja Standard & Poor?s hindavad Maailmapanga võlakirjad kõrgeima hindega AAA, mis tagab madalad intressid.

?Ükskõik millised tagajärjed on, need ei kahjusta panka,? ütles Maailmapanga finantsjuht Gary Perlin. ?See kahjustab riike, kellele me laenu anname, sest kõrgemat intressi tuleb maksta neil.?

IMFi juhi kt Stanley Fisher usub siiski, et debatist radikaalseid muudatusi ei tule. ?Muudatusi on oodata töökorralduses ..., kuid mitte meie funktsioonides,? ütles ta.

Pool sajandit vanad Maailmapank ja IMF on maailma finantsarhitektuuri kaks tugisammast. Pank annab pikaajalist laenu majandusarengu kiirendamiseks, fond koordineerib majanduspoliitikat ja annab lühiajalist laenu riikidele, kel valuutareserve napib. Pank on paisunud 11 300 töötajaga institutsiooniks, mille eelarves on laene ca 200 mld dollari eest. IMFil on 2200 töötajat ja laene 90 mld dollari eest.

Autor: ÄP