Seadus võimaldab korruptantidel laveerida

Korruptsioonivastane seadus nõuab deklaratsiooni esitamist riigi ja kohaliku omavalitsuse enamusosalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmelt. Seega saab seaduse tõlgendamisel teha valiku, kas deklaratsiooni esitab üks või teine.

Riigikogu erikomisjoni 2000. aasta aruande kohaselt esitasid majanduslike huvide deklaratsiooni kuues linnas ainult nõukogu liikmed, kahes linnas ainult juhatuse liikmed ning kahes linnas vaid äriühingu juhatuse esimees ja nõukogu esimees.

Komisjoni liikme Maret Maripuu sõnul on ka deklaratsioonide edasine saatus segane. ?Küsimus on selles, kas keegi need deklaratsioonid ka läbi töötab ja uurib, kas inimese majanduslikud huvid on muutunud või on talle ootamatult palju vara juurde tekkinud, kuigi päranduse saamine ei kajastu,? selgitas Maripuu. ?Mujal maailmas on mitmes riigis selline praktika, et kui tuleb arutlusele mingi seaduseelnõu, mis puudutab kellegi saadiku majanduslikke huvisid, siis peab ta end arutluselt taandama.?

Möödunud aastal leidis riigikontroll majanduslike huvide deklareerimise süsteemi auditeerides, et deklaratsioonid ei aita avastada korruptsiooni. Oleks vaja analüüsida, kas majanduslike huvide deklaratsioonid on üldse tõsiseltvõetav vahend korruptsioonijuhtumite ennetamisel või tuleneb nende vähene kasutegur deklaratsioonis olevate andmete puudulikkusest.

Majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb avaliku teenistuse seadusest. Korruptsioonivastane seadus kehtestab detailsema süsteemi, sätestades deklaratsioonide sisu, vormi, esitamise tähtaja ning deklaratsioonide kontrollimise kohustuse. Deklaratsiooni hoidja on kohustatud kontrollima deklaratsiooni korruptsioonikahtluse korral ning põhjendatud taotluse saamisel ükskõik milliselt isikult. Avaldamisele kuuluvate deklaratsioonide hoidjad peavad üks kord aastas kontrollima deklaratsioonis esitatud andmete sisu ja toimunud muutusi. Deklaratsioonis valeandmete esitamise ja deklaratsiooni esitamata jätmise eest, samuti deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise ja sisu seadusevastase avaldamise eest on kehtestatud haldus- või kriminaalvastutus.

1999. aastal saatis kapo kohtusse ligi 30 korruptsiooniga seonduvat kriminaalasja kokku ligi 90 süüdistatavaga. 2000. aasta esialgsete andmete kohaselt on aga juba 54 korruptsiooniga seonduvat kriminaalasja.