Pangad püüavad pikaajalist erainvestorit

Vähemalt reedesel Hansapanga seminaril ?Kas investeerimine on kunst?? jäi kõlama mõte, et aeg aktsiainvesteeringutega alustamiseks on igati küps. ?Mulle tundub see skisofreeniline, kui keegi ütleb, et Eesti majanduskasv tuleb 10%, aga ärge jumala eest oma raha aktsiatesse pange,? märkis Trigoni peaanalüütik Toomas Reisenbuk.

Nädal varem kutsus Trigon enda korraldatud üritusel samuti pikaajalistesse ja just aktsiainvesteeringutesse oma vara paigutama. Ka Äripäeva fookusgrupi uuring näitab valmisolekut asuda investeerima.

Põldoja sõnul peaks erainvestor meeles pidama eelkõige nelja põhimõtet ? tema investeeringud peavad olema pikaajalised, nendega tuleks algust teha juba täna, varad tuleb hajutada ning olla ise oma otsuste peremees. ?Kasutage nõuandjaid, kuulake eksperte ja kas või kuulujutte, kuid otsustage siiski ise,? soovitas ta algajale investorile.

Praegu Eestis peaaegu ei olegi pikaajalisi investeerijaid, tõdes Hansabank Marketsi väärtpaberitega kauplemise juht Mattias-Silvester Mustonen. ?Börsile investeerivad lühiajalised mängurid, paljud neist võtavad põhjendamatult liiga suuri riske,? ütles Mustonen. Statistika näitab aga, et 70% nn päevakauplejatest kaotab kogu oma raha. Samas maailma ja eelkõige USA kogemus tõestab, et pikaajaliselt aktsiatesse investeerijad on igal juhul lõpetanud positiivselt, rõhutas ta. ?Nende kapital on säilinud ja raha juurdegi tulnud.?

Tegelikult kehtib sama põhimõte ka Eesti puhul ning kasvõi viimast 4?5 aastat vaadates. ?Kas Eestis on olnud võimalik kasumlikult aktsiatesse investeerida?? küsis Põldoja ja tõi näite selle võimalikkusest. ?1996. aasta juunis Hansapanka pikaajalisele deposiidile pandud 10 000 krooni oli 2000. aasta detsembri lõpuks kasvanud 14 909 kroonini. Samal ajal sama suurt summat Hansapanga aktsiatesse investeerinult olnuks tulemuseks 32 065 krooni,? ütles Põldoja.

?Statistika näitab, et sajandi jooksul on ainsana löönud kõikidel turgudel inflatsiooni aktsiainvesteeringud,? tõdes Põldoja.