• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gräzin ja Raig: kiire liitumise vastu

    Lühidalt faktid Eesti kiire ELiga liitumise vastu:
    halveneb meie majanduskeskkond ja konkurentsivõime (kehtestatakse tollid, kvoodid, tõusevad maksud jms.);
    tekivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid just vaesematele inimestele (arvamusuuringute põhjal on enamik hääleõiguslikke valijaid kiire liitumise vastu, paljudel tekib raskusi toimetulekuga: hinnad tõusevad);
    kiiret liitumist ei võimalda õiguslikud probleemid alates liitumise (võimu delegeerimise) vastuolust põhiseadusega kuni haldussuutmatuseni viia ellu ELi riigiülest ja harmoniseeritud seadusandlust.
    ELi eeldatavad abi- ja toetusprogrammide summad Eestile (kuni 4 mld kr aastas) kujunevad ilmselt väiksemaks kui kulud, mida Eesti peab tegema igal aastal ELiga liitumiseks. Lisaks ei parane sellest oluliselt Eesti julgeolek. Seda saab loota vaid liitumisest NATOga.
    Vaid interdistsiplinaarne ja süsteemne ELi teema käsitlemine võimaldab üle saada lokkavatest müütidest, ebatõdedest ja emotsioonidest ELi küsimustes. Meie eesmärk on võimalikult hea liitumisleping paljude erandite ja üleminekuaegadega ELi seadusandluse ja poliitikate suhtes. Praegu tuleks võtta aeg maha, et hinnata seniseid saavutusi ja kavandada läbirääkimiste lõppfaasi jaoks Eesti rahvuslikele huvidele vastav strateegia ja taktika.
    ___________________________________________
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.