Gräzin ja Raig: kiire liitumise vastu

Lühidalt faktid Eesti kiire ELiga liitumise vastu:

halveneb meie majanduskeskkond ja konkurentsivõime (kehtestatakse tollid, kvoodid, tõusevad maksud jms.);

tekivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid just vaesematele inimestele (arvamusuuringute põhjal on enamik hääleõiguslikke valijaid kiire liitumise vastu, paljudel tekib raskusi toimetulekuga: hinnad tõusevad);

kiiret liitumist ei võimalda õiguslikud probleemid alates liitumise (võimu delegeerimise) vastuolust põhiseadusega kuni haldussuutmatuseni viia ellu ELi riigiülest ja harmoniseeritud seadusandlust.

ELi eeldatavad abi- ja toetusprogrammide summad Eestile (kuni 4 mld kr aastas) kujunevad ilmselt väiksemaks kui kulud, mida Eesti peab tegema igal aastal ELiga liitumiseks. Lisaks ei parane sellest oluliselt Eesti julgeolek. Seda saab loota vaid liitumisest NATOga.

Vaid interdistsiplinaarne ja süsteemne ELi teema käsitlemine võimaldab üle saada lokkavatest müütidest, ebatõdedest ja emotsioonidest ELi küsimustes. Meie eesmärk on võimalikult hea liitumisleping paljude erandite ja üleminekuaegadega ELi seadusandluse ja poliitikate suhtes. Praegu tuleks võtta aeg maha, et hinnata seniseid saavutusi ja kavandada läbirääkimiste lõppfaasi jaoks Eesti rahvuslikele huvidele vastav strateegia ja taktika.

___________________________________________

Eesti valmistub ELiga liitumise peatumiseks

Liidust väljajäämine oleks enesetapp

Christolon: ELiga liitumise viis tagajärge