Honda ehitas uue mahtauto

Paar nädalat tagasi Eestisse saabunud mahtuniversaal Honda Stream on oma eelkäijast Honda Shuttle?ist ligi kümme sentimeetrit lühem, kuid sisaldab sellegipoolest seitset istekohta. Ta on 25 sentimeetrit pikem kui kõige väiksem 7kohaline mahtuniversaal Opel Zafira ja vaid kuus sentimeetrit lühem tuntumaist, VW Saharanist, kuid sellele vaatamata on seitse kohta täiskasvanud inimestele seal autos siiski rohkem hädavariant. Tagumistele istmeridadele pääsemine on küll suhteliselt lihtne ja muretu ka täismõõdulistele, kuid sinna maha istudes ei ole pika maa jaoks olemine just kõige mugavam. Kõige suuremaks probleemiks ei kujunegi mitte niivõrd põlveruumi nappus, kuivõrd see, et jalalabad ei mahu keskmise istmerea alla ära. Auto põranda ja keskmise istme vahe on suhteliselt ahtake. Seega sobib kolmas istmerida ka sellel autol rohkem lastele, kes tunnevad end ?pagasiruumis? igati mugavalt. Ning kuna tegemist on ühe suure ja laia istmega, siis pisikesi nublusid mahub sinna taha vabalt ka kolm. Täiskasvanud sobivad rohkem keskmisele istmereale, kus mugava sõiduasendi leidmine pole mingi probleem.

Oma põhiolemuselt meenutab Stream üsna paljuski viieukselist Civicut. Väliselt eristab neid Streami suuremate esitulede ja tagant poolkaarekujulise tuledepaneeli poolest, mis jookseb ühtlase joonena ühelt poolt keskelt üle katuseserva teisele poole keskele. Pigem on sellise poolkaare näol tegemist rohkem disainielemendiga, tuled süttivad vaid vasakul ja paremal pool ning üleval keskel.

Ka sisenedes on sarnasus Civicuga ilmne. Keskkonsooli kuju ja selle alaosas asuv käigukang on esimene ühine tunnusjoon, mis silma torkab. Konsoolil asuvad kliima reguleerimise juhtnupud on küll hoopis teise asukohaga, lisaks on Streamil topeltkonditsioneer, ehk tagareisijatele on antud võimalus temperatuuri ja tuult oma käe järgi sättida. Kõik muu on aga vägagi sarnane.

Sama raske on ka mugava sõiduasendi leidmine. Tundub, et Honda arvestab autode loomisel rohkem lühikeste jalgadega jaapanlaste kui pikakoivaliste eurooplastega.

Ja sellega võibki antud auto kallal norimise lõpetada. Kõik muu on igati tasemel. Salongis on vaikne ning eriti mootori hääled on väga oskuslikult ära peidetud. Sõiduomaduste osaski saab kõike muud kui nuriseda. Ehkki tema teljevahe on üsna napilt väikeste mahtuniversaalide omadest üle, jäädes näiteks VW Sharani omale alla enam kui kümne sentimeetri jagu, on temaga sõitmine üllatavalt pehme ja sujuv. Isegi väga lainelisel teel suure kiirusega kulgedes ei hakka auto üleliia raputama ega loksutama, ka rool on paraja jäikusega ning kuuletub juhile igas olukorras. Midagi enamat on selliselt autolt raske tahta.