Lennufirmad lisasid kaubaveo hinnale turvatasu

Terrorismiohu tõttu tagasilööke kannatanud lennufirmad alustasid turvatasu küsimist juba nädal aega tagasi. Eilsest kehtestasid lisamaksu suurematest lennukompaniidest ka Air France ja SAS.

Keskmine tasu suurus on 0,15 eurot kilogrammi kohta. Seega on näiteks ühe tonni kauba eksportimine 1200 krooni võrra kallim.

Ekspedeerimisfirma Air Cargo Estonia tegevjuhi Külli Seppari sõnul on tegemist sisuliselt hinnatõusuga. Hinnatõusu ebameeldivaim külg on Seppari hinnangul aga lennufirmade erinev lähenemine turvatasule ? eri lennufirmadel on tariif erinev ja erinev on ka see, kas tariifi arvutamise aluseks võetakse mahukaal või reaalkaal. ?Näib, et lennufirmad on mõelnud eelkõige oma riskide maandamisele, mitte klientidele lihtsalt arusaadava hinnastruktuuri peale,? ütleb Seppar. Ta lubab, et kui kogu info lennufirmade lisatasude kohta on laekunud, siis vaatab Air Cargo Estonia ise, kas on võimalik klientidele ühtlasemat hinnastruktuuri pakkuda.

Ameerikast lennutranspordiga arvutiosi transportiva AS Microlink Arvutid logistikajuht Gertu Konga-Käär ütleb, et neid ei ole hinnatõusust informeeritud. Hinnatõusu mõju tuleb iga kaubagrupi puhul eraldi analüüsida, kui suure osa see moodustab kauba omahinnast. Microlink Arvutite keskmine lennukiga transporditav kaubasaadetis kaalub 100?200 kilogrammi. Väidetav keskmine hinnatõus 0,15 eurot kilogrammi kohta ei ole aga Gertu Konga-Kääri sõnul nii suur, et tuleks hakata firma logistikas midagi ümber vaatama.

Külli Seppar möönab, et ekspedeerija võib lennufirmade kehtestatud turvatasu võtta ka enda kanda. Tema sõnul sõltub kõik sellest, kuidas on võimalike lisatasude kandmine sätestatud ekspedeerimisfirma ja tema kliendi vahelises lepingus. Ta lisab siiski, et ei usu, et mõni ekspedeerimisfirma võtab kehtestatavaid lisatasusid määramatuks ajaks enda kanda. Kogemused on näidanud, et lennufirmad jätavad esialgu, justkui ajutiselt kehtestatud lisatasud kehtima pikemaks ajaks. Näiteks 1999. aastal kehtestatud kütuse lisatasu kehtib siiani, kuigi kütuse hinnad on tänaseks juba oluliselt langenud.

Kohe pärast terrorirünnakuid taotlesid mõned Tallinnasse lendavad lennufirmad ka lennukitega transporditavate kaubasaadetiste (mitte pagasi) läbivalgustamist, ehk lennueelset turvakontrolli.

AS Tallinna Lennujaam kavatseb edaspidi ka lennukitega saadetavad kaubasaadetised röntgeniga läbi valgustada. Selle protseduuri plussiks on kahtlemata suurem julgestusgarantii, miinuseks aga suurem raha -ja ajakulu. Tallinna lennujaama puhul ei kujune ajakulu vast nii suureks probleemiks, kuivõrd Tallinna lennujaama läbivad kaubamahud on küllaltki tagasihoidlikud. Kindlasti tekitab see aga probleeme suuremates maailma (kauba)lennujaamades. Sest on ju üheks kauba lennukiga saatmise eeliseks ja eesmärgiks just tarnete kiirus.