Sonera väikeaktsionärid juhatuse peale pahased

Soneral on peale suuromanikuks oleva riigi, kellele kuulub ca 53 protsenti Sonera aktsiatest, Soomes umbes 130 000 aktsionäri. Paljud neist oleksid soovinud koosolekul tulevase aktsiaemissiooni tingimuste määramisel kaasa rääkida, aga seda õigust neile ei antud, vaid juhatus otsustas need ise pärast koosolekut.

Mitmed aktsionärid nimetasid seda uueks aktsionäride koosoleku pidamise praktikaks Soomes, kuid aktsiaseltsi seaduse asjatundjad, näiteks Tampere ülikooli professor Risto Nuolimaa, ütlesid ajalehes Kauppalehti, et kõik vastab seadusele.

Põhjenduseks toodi asjaolu, et Sonera on noteeritud peale Helsingi börsi ka New Yorgi börsil. Sellest johtuvalt oli kaks võimalust: kas pidada aktsionäride koosolek ja otsustada märkimishind Soome aja järgi kella 15?21 vahel, kui olid lahti mõlemad börsid, aga siis tulnuks börsitehingud koosoleku ajaks peatada, mida ilmselt ei soovitud. Teine võimalus oli oodata kella 23ni, kui oli suletud ka USA börs.

Peagi pärast koosoleku lõppu teatas juhatus, et uue aktsia märkimishinnaks on 2,70 eurot. Analüütikud olid pakkunud hinna vahemikku 1,75?2,25 eurot. Helsingi börsil langes Sonera aktsia hind eile reedese sulgemishinnaga võrreldes enam kui 19 protsenti 5 euro tasemele. Analüütikute sõnul ei ole ka oodata, et aktsia hind lähiajal aktsiate uusemissiooni arvestades palju kõrgemale liiguks.

Sonera aktsiate märkimine algab ülehomme 15. novembril ja kestab 28. novembrini.

Sonera aktsiaemissioonis võidakse märkida kuni 371,77 miljonit uut aktsiat ehk üks uus aktsia kahe olemasoleva aktsia kohta. Kui riik on lubanud kasutada täielikult oma märkimisõigust, siis väikeaktsionäridel on valida nelja võimaluse vahel: kas kasutada ära kogu vanade aktsiatega antud märkimisõigus, osta aktsiaid juurde teistelt aktsionäridelt, kes ei soovi oma märkimisõigust täielikult kasutada, osta aktsiaid ainult osaliselt või müüa maha kogu oma märkimisõigus. Märkimisõiguse võib maha müüa börsil, kus selle väärtuse määrab uute aktsiate märkimishinna ja vanade aktsiate turuhinna vahe.

Aktsiate ostmise või müümise kasulikkus sõltub muidugi sellest, kuidas Sonera aktsia hakkab edaspidi börsil liikuma. Kerge see hinnang ei ole, sest Sonera aktsia on viimastel aastatel läbi teinud tohutuid tõuse ja langusi. Mäletatavasti sai Sonera aktsiaid osta esimesel emissioonil 1998. a detsembris kuue euroga ja teisel emissioonil aasta hiljem 28 euroga, pärast mida see tõusis rekordilisele 93 euro tasemele, et sealt jälle langeda kolme euro peale möödunud septembris. Nii suures tõusus kui languses järgis Sonera ülemaailmset tehnoloogiaaktsiate liikumist, viimasel ajal on seda mõjutanud ka firma suured võlad, mis tekkisid seoses kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside hankimisega, eriti Saksamaal.

Kuna praeguse emissiooni puhul on tagatud, et riik kasutab ära kogu oma märkimisõiguse ja lisaks on emissiooni korraldavad pangad kohustunud kõik märkimata jäävad aktsiad ära ostma, siis on kindel, et Sonera saab vajaliku enam kui miljardi euro suuruse rahasüsti. Nii see kui ka Sonera uus asjalik tegevdirektor ja tema säästustrateegia on aidanud tugevdada investorite usku Sonera tulevikku, mistõttu enamik väikeinvestoreid tõenäoliselt kasutab oma märkimisõigust.