Firmajuhid tõrjusid ümbrikuvihjeid

Toimetusse saabunud kirjas väidab saatja, et jalanõude ja riiete müügiga tegelev OÜ Adelli Kaubandus maksab oma töötajatele palka sularahas ning vallandab nad veel enne, kui tööleping sõlmitud. Firmal on kaks kõrvuti asetsevat kauplust Kadaka teel ning müügiboks Mustakivi keskuses. Irina ja Nikolai Izotovale kuuluvas firmas töötab 16 inimest, neist ametlikult vaid 6?8. Ülejäänud on ajutised töötajad, kes pärast katseaja lõppemist vallandatakse. ?Tööle võetakse vene rahvusest naisterahvas, määratakse talle töötasuks 100 krooni päevas ning lubatakse katseaja lõppemisel kahe kuu pärast ta ametlikult tööle vormistada ja palka 120 kroonini tõsta. Selle aja jooksul peab uus töötaja tõestama, et ta ametikohale sobib. Paraku on see suhteliselt lai mõiste ning töötajad vallandatakse. Sellega hoiab firma kokku palgakulusid ning optimeerib makse.?

?Oh, kui huvitav,? sõnas firma omanik Irina Izotova selle kohta. Izotova eitas, et tema firmas ei sõlmita katseajaga töötavate inimestega lepinguid. ?Sõlmime lepingud küll, seda saab meie tegevjuhilt kontrollida,? ütles ta. Izotova sõnul on töötajate katseaeg 3?4 kuud.

Samuti ütles Izotova, et ümbrikupalkade maksmises süüdistamine on alusetu. ?Juhtkond saab palka pangaülekandega, müüjatele maksame küll sularahas, sest need vahetuvad tihti, aga palgalehe alusel ja allkirjaga,? rääkis Izotova

Izotova ei osanud täpselt öelda, kui suur on tema firmas müüjate keskmine palk. ?See on umbes 1600 krooni kuus vist,? sõnas ta, kuid ei teadnud, kas tegemist on neto või bruto palgaga.

Toimetusse helistanud endine OÜ Tolliteenused töötaja rääkis, kuidas firmas kõigile raha otse tasku makstakse, viimased andmed pärinevad sellest sügisest.

Selgus, et Krediidiinfo põhjal pole see firma majandusaasta aruannet enam 2000. aasta kohta esitanud. 1999. aasta andmetel töötas tol hetkel tollimaaklerfirmas üks inimene.

Firma juht Tarmo Pajuri oli telefonikõne peale üllatunud. ?Miks ma peaksin teile seda selgitama?? oli ta kidakeelne. ?Ma usun, et te saite selle vihje Krediidiinfost,? leidis ta lõpuks süüdlase.

Kirja saatja vihjas õmblustöödega tegelevale OÜ-le Sasha, mille omanikul Aleksandra Babenko on sidemed nii maksuametis, kes vaatab tema tegevusele läbi sõrmede, kui tööhõiveametis, mis pidevalt suunab firmasse uusi heausklikke töötajaid.

?Mina ei maksa,? ütles Babenko ja pidas seda absurdseks väiteks.

?Riik on hullem kui maffia, varastab kodanikud paljaks,? pahandas üks toimetusse helistaja. ?Olen ümbrikupalga tugev pooldaja ja otsingi sellist töökohta, kus ümbrikupalka makstakse. Et pensioni saab hiljem vähem? No see on naiivne jutt, see on noorte naiivsus. Rohkem pensioni saavad vaid riigikogus istujad. Mina saaksin 10?20 krooni juurde. Selle asemel ma panen pigem seda musta raha kõrvale vanaduspäeviks!? Helistaja lisas, et tal on ka oma firma olnud ning on tugev maksupettuse pooldaja. ?Näiteks olen ka tankistiteenust kasutanud 5?6 aastat tagasi. Nüüd enam mitte, mitte et keeruliseks on läinud, aga lihtsalt pole vaja.? Helistaja hinnangul on maksupolitsei surnult sündinud idee, ükski rikas pole veel kinni läinud, ikka pigistavad vaeseid.

?Töölevõtt ümbrikupalka maksvas firmas käib nii, et miinimumpalk laekub kontole, ülejäänu sulas läbimüügi pealt, võta või jäta. Ma ei tea veel ühtegi, kes oleks keeldunud sel viisil töötamast, tööd on ju kõigil vaja,? rääkis helistaja.

Toimetusse helistas vanalinna restoranist Korsaar äsja vallandatud kelner. Vähe aega avatud restorani tööle minnes öeldi talle, et siin ei saa mitte ainult ümbrikupalka, vaid ei tehta ka töölepinguid. ?Olin täiesti ilma lepinguta,? lausus ta. ?Haigekassa kaarti ei olnud. Alguses öeldi, et teeme töölepingud miinimumpalgale. Mul oli ükskõik. Ei tehtud. Need, kellega leping tehti, teist eksemplari endale ei saanud.?

Restoranist otsustas ta lahkuda just seetõttu, et palka ei tõstetud ning haigekassa kaarti ka ei saanud. ?Ära minnes ähvardati päris julmalt, et kui neile mingi jama tuleb, tuleb ka mulle.?

Restorani telefonil vastanud naisterahvas nimetas vihjet alatuks antireklaamiks. ?Ma tean küll, kellega tegemist on,? sõnas ta. ?Üks klient tellis meilt laua ja tegi ettemaksu 5000 krooni. Kelner aga võttis selle endale. Oleme alles pool aastat avatud, tulge vaadake, kliente pole ja me ei saa palju palka maksta. Tulevad ja proovivad siin töötada, aga kahe päeva pärast lähevad minema, mis me sellest lepingust siis sõlmime.?

Sarnaseid vihjeid ümbrikupalga maksmise ning töölepingute mitte sõlmimise kohta tuli ka plisseerimisega tegeleva OÜ Landela ning juuksurisalongi Randevuu kohta. Kummagi juht seda loomulikult ei kinnitanud.

?Meil on väike firma ja ma ei kujuta ette, kes sellise informatsiooni lekitamisega halba soovib.? Samas ei soostunud OÜ Landela avalikustamast nelja töötajaga firma keskmist palka.

Randevuu juhataja Pille Raid ütles samuti, et pole maksnud ning vabandas end, et ei oska kommenteerida. ?Me pole maksnud ja mul on töö praegu pooleli,? lõpetas ta kiirelt kõne.