Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas: parem kui Tallinn üldse laenu ei võtaks

    Rahandusminister Siim Kallas kinnitas äsja lõppenud pressikonverentsil pärast kohtumist Tallinna linnapea Tõnis Paltsiga, et kõige parem oleks see, kui Tallinn üldse laenu ei võtaks.

    <pilt#SiimKallas.jpg#Siim Kallas#150#176#0> Samas lisas ta, et kui Tallinna arengustrateegia nägi ette 2002. aasta laenusummaks 400 miljonit krooni, siis rahandusministeerium oma emotsioone väljendama ei hakanud.
    ?Küll aga ei saa lubada seda, et aasta laenusumma suureneks miljardi või seda enam pooleteise miljardi kroonini,? toonitas rahandusminister.
    Mingit kindlat otsust, kas riik lubab või ei luba Tallinnal järgmisel aastal suurlaenu võtta, tänasel kohtumisel ei sündinud. Rahandusminister vihjas võimalusele, et Tallinna 2002. aasta eelarve projektis võidakse veel enne volikogu otsust teha korrektuure.
    ?Enne kui minnakse laenu võtta, tasub kaaluda, kas kõik võimalused kulutusi kärpida on ammendatud,? ütles minister.
    Kallase sõnul oli ta koos Paltsiga arutanud võimalusi Tallinna teede-ehituse rahastamiseks ning avaldas arvamust, et riigi ja linna koostöö selles vallas on võimalik.
    ?Ehkki Tallinnas pole formaalselt ühtegi riigiteed, tasub kaaluda linna teedeehituse rahastamist ISPA programmi raames,? tõdes Siim Kallas. ?ISPA programmi kogumaht on viieks aastaks 94,5 miljonit eurot (ligi 1,5 miljardit krooni) ning Tallinna taotlusega sellest osa saada tegeldakse. See annaks linnale tõsise lisaressursi.?
    Kallas oli kriitilisel seisukohal Paltsi soovi suhtes kaasata linn Tallinna Sadama omanike hulka:
    ?Arutamist väärib see, kuidas parandada linna koostööd sadamaga, ent mis puutub sadama omandisuhete lõhkumisse ja osa aktsiate üleandmist Tallinna omandusse, siis riigi praegune seisukoht on ses suhtes eitav.?
    Rahandusminister viitas seejuures asjaolule, et Tallinna Sadam on küll viimastel aastatel andnud riigi eelarvesse dividendina näol märkimisväärset tulu, kuid see ei pruugi nii jätkuda.
    Siim Kallas märkis, et Tallinna probleemid pole võrreldavad teiste Eesti omavalitsuste probleemidega ning et otstarbekas oleks edaspidi riigi ja Tallinna eelarve koostamise ajal rohkem koostööd teha.
    ?Kui riigi tõmmatakse mõnedes aspektides kulutusi koomale, siis võiks sama teha ka Tallinnas,? mainis ta siiki.
  • Hetkel kuum
Kiviõli tragöödia: ärme ehita endale järgmist utoopiat
Ühiskondlik-poliitilistel põhjustel sündinud monofunktsionaalsete asulate saatus vaba turumajanduse tingimustes kipub olema nukker ning riik ei tohi seda veel nukramaks teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ühiskondlik-poliitilistel põhjustel sündinud monofunktsionaalsete asulate saatus vaba turumajanduse tingimustes kipub olema nukker ning riik ei tohi seda veel nukramaks teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.