Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia säästab looduse arvel miljoneid

    Vähemalt sedavõrd suure soodustusega võib Eesti Energia arvestada igal kolmel järgneval aastal. Valitsuse ja Eesti Energia vaheliste kokkulepete eesmärk oli vältida keskkonnamaksust tulenevat elektri hinna tõusu.
    Hoolimata võimalusest säästa keskkonnainvesteeringutelt, teavitas Eesti Energia kuu aega tagasi soovist kehtestada tarbijatele püsitasu ja tõsta elektri hinda 40 protsenti.
    ?Eesti Energia tõstab hinda hoolimata keskkonnamaksu soodustustest. Hea püüdlus läks vastu taevast,? ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Eva Kraav, kes oli soodustuse läbirääkimiste juures. ?Eesti Energiale hinnaalandusega leppides mõtlesime, et aitame ettevõtlusel areneda looduse arvel.?
    Endine majandusminister Mihkel Pärnoja esindas Eesti Energia ja NRG huvisid läbirääkimistel keskkonnaministeeriumis, kus otsustati saastetasud järgnevaks kolmeks aastaks.
    ?Meie edastasime vaid ettevõtjate ettekujutuse omapoolsete soovitustega, et ei väheneks ettevõtete investeerimisvõime,? ütles Mihkel Pärnoja.
    Eesti Energia investeerimisvõimsust hoiab ka keskkonnaminister Heiki Kranichi ja Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki sõlmitud leping, millega vähenevad Eesti Energia saastetasu maksed järgneval kolmel aastal kokku 100 miljonit krooni, kui ettevõte soetab selle summa ulatuses loodussäästlikumat tehnoloogiat.
    Järgmisel aastal hakkavad loodust reostavad ettevõtted maksma senisest 20 protsenti rohkem. Selline eelnõu on praegu riigikogu menetluses. Erinevalt teistest ettevõtetest kerkib Eesti Energia saastetasu tuha ladustamise eest vaid 5 protsenti. Tänu sellele säästab Eesti Energia kolmel aastal vähemalt 7 miljonit krooni aastas.
    Möödunud aastal maksis Eesti Energia elektri tootmise eest kokku ligi 130 miljonit krooni saastetasu, sellest põhiosa tekitasid Narva Elektrijaamad. Tuha ladustamise eest maksid Narva Elektrijaamad mullu 45 miljonit krooni.
    Kuigi Eesti Energia on Eesti suurim loodusreostaja, õnnestus Pärnojal väiksema saastetasu läbisurumine viidates sotsiaalsetele kaalutlustele, et kõrge saastetasu ei tohiks mõjutada elektri hinda tarbija jaoks.
    Praegu moodustab elektri hinnast saastetasu 0,5 senti/kWh. Pärnoja huvi läbirääkimistel oli, et võimaldades elektritootjatel vähem maksta, ei tõuse saastetasu osa elektri hinnas mitte 5 sendini kWh-lt, vaid 2 sendini.
    Pärnoja ütlust mööda oli valitsusele teada energia hinnatõus, kuid täpset ülevaadet kasvutempost polnud. ?Ma arvan, et kui Eesti Energia jaoks oleks saastetasu määr tõusnud võrdselt teiste ettevõtetega, mõjutanuks see veelgi hinnatõusu. Täpselt seda muidugi ei tea.?
    Saastetasu kasvu piiramisest võidavad eelkõige elektri suurtarbijad. ?Vaevalt, et pensionäridki rõõmustaksid kilovatt-tunni mõnesendise hinnatõusu üle,? ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel.
    Ettevõte, mis täie raskusega hakkab maksma uuest seadusest tulenevaid saastetasusid, on Viru Keemia Grupp, mis nagu Eesti Energia tegeleb põlevkivi töötlemisega.
    ?Keskkonnakaitseliselt on põhjendamatu, et Viru Keemia Grupil tõuseb saastetasu määr kiiremini kui elektrijaamadel,? ütles Viru Keemia Grupi juhatuse liige Jaanus Purga. ?Põlevkivi jäätmeid peaks käsitlema seaduses võrdsetel alustel.?
    Purga ütlust mööda pole Eesti Energia otsinud võimalusi odavaks ja keskkonnasäästlikuks tegutsemiseks. ?Elektri hinna tõusu saaks vältida ja oleks keskkonnasäästlikum, kui ettevõte toodaks põlevkivist esmalt õli ning sellest elektrit ja sooja. Sellega pääseks põlevkivi ja tuha transportimisest.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Kallis maagaas kruvib elektri hinda Eesti-Soome merekaabel homme-ülehomme hoolduses
Juunikuu keskmine elektri börsihind ulatus Eesti hinnapiirkonnas 174 euroni megavatt-tunni eest, mis jääb alla vaid detsembrikuus nähtud aegade kõrgeimale näitajale. Maagaasi kõrge hinna tõttu näitavad tulevikutehingud kallist hinda ka järgnevateks kvartaliteks.
Juunikuu keskmine elektri börsihind ulatus Eesti hinnapiirkonnas 174 euroni megavatt-tunni eest, mis jääb alla vaid detsembrikuus nähtud aegade kõrgeimale näitajale. Maagaasi kõrge hinna tõttu näitavad tulevikutehingud kallist hinda ka järgnevateks kvartaliteks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.