Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odavaks aetud ehituskulud toovad kaela kallilt peetava maja

    Skandinaavia maad on olnud alates 70ndate keskpaigast hoonesisese kliima ja energiakulutuse vähendamise alal juhtivad riigid. Nendes riikides on ka kõige enam leidnud kandepinda mõte, et hoone rajamise, ekspluateerimise ja utiliseerimiskulutusi tuleks vaadelda summeeritult, mitte keskenduda vaid rajamiskuludele.
    Nende kulutuste hindamiseks on välja töötatud mitmeid metoodikaid, kõige levinum on ehk Life Cycle Cost. Eesti keeles kasutatakse termineid olelustsükli või elutsükli hindamine.
    Ventilatsiooni-, kütte-, jahutuse-, sprinkleri-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on tänapäeva ehitistes omavahel põimunud nii, et on tihti raske määratleda, kus üks algab ja teine lõpeb. Kõiki neid võib panna juhtima ühtse automaatikasüsteemi, mis seob erinevad süsteemid ühtseks tervikuks ja annab võimaluse nende kasutamist optimeerida ning saada ekspluateerimisest reaalajas ülevaade.
    Hoone tehnosüsteemid on nagu ehitise vereringesüsteem ja automaatikasüsteem on aju, mis tagavad hoones vajaliku kliima, mugavused, säästliku kasutamise ning turvalise keskkonna.
    Tavalise hoone kandekonstruktsioonid kestavad üle saja aasta, erinevate tehnokommunikatsioonide ekspluateerimine kestab 15?50 aastat, viimistlus 5?15 aastat. Vastavalt ekspluatatsiooniaja pikkusele saab arvutada tegelikke kulutusi mingile ajaühikule.
    Lääne-Euroopas on üha enam populaarsust leidmas ehituse läbiviimise tava, kus töövõtja annab tellijale garantii selle kohta, et tema poolt ehitatud hoone ei kuluta energiat rohkem, kui osapoolte vahel lepingus fikseeritud on. Ülekulutatud energia maksab tavaliselt ehitaja koos trahvidega kinni, säästu eest võib ehitaja saada lisaboonust.
    Kindlasti ei ole sellise lepinguga ehitatud hoone ehitusmaksumus kõige madalam, kuid pikemas perspektiivis annab see tellijale olulise säästu. Selline mõtteviis ja tegutsemine viib madala energiakulutusega hoonete ehitamisele, mis on kasulik nii tellijale kui kogu ühiskonnale.
    Tehnosüsteemide projekteerimisel ja väljaehitamisel on tihti olukordi, kus kasutades erineva suurusega seadmeid või tehnilisi lahendusi, võib näiliselt saavutada ühe ja sama tulemuse. Sisuline vahe tekib energiakulus, kasutusmugavuses. Asja illustreerimiseks toon ühe näite.
    Hoone energiakulutusest suurima osa moodustab ventilatsioon. Ventilatsiooniseadmed moodustavad hoone maksumusest olulise osa ja seepärast toimub nende valik suure hinnasurve all.
    Ventilatsiooniseadme hinna määrab ära tema suurus ja komponentide arv. Lihtsustamiseks võrdleme kahte ventilaatorit, ühel 7,5 kW mootor, teisel 12 kW. Õhuhulk on mõlemal seadmel sama, suurema mootoriga seadme gabariidid on väiksemad, seega ka seadme sisetakistused suuremad ning see on ka põhjuseks, miks mootori võimsus suurem.
    Kuna suurema mootoriga seadmel on ventilaatori pöörded suuremad, siis sellega kaasneb suurem müra ja laagrite kulumine. Kui suurema mootoriga seade töötab aastas iga päev 12 tundi, siis kulutab ta elektrienergiat rohkem 360×12×(12?7,5)=19440 kWh, mis maksab tänaste elektrihindade juures umbes 18 000 krooni. Kahe seadme soetusmaksumuse vahe on umbes 20 000 krooni. Seega võib öelda, et lisakulutuse tegemine tasub ära praktiliselt ühe aastaga, kusjuures ventilaatori tööiga on 15?20 aastat.
    Eelpool toodud näide on lihtsustus tegelikkusest, sest kogukulude arvutamisel lisandub veel palju teisi olulisi tegureid: ventilaatorite kasutegurid, soojuse utilisatsioon, soojusvahetite kasutegurid, soojusvahetite takistused, filtrite takistused jne. See kõik puudutas vaid ventilatsiooniseadmeid, edasi tulevad sarnased optimeerimisülesanded kütte- ja jahutussüsteemide juures.
    Olles igapäevaselt osaline eelpool kirjeldatud otsuste tegemisel kui üks pakkuja, siis näen pidevalt, kuidas otsustatakse süsteemide või töövõtja valik vaid kõige madalamast hinnast lähtuvalt, tundmata natukegi huvi selle vastu, mida pakutud summa eest saab ja milliseid kulutusi see hilisemas ekspluatatsioonis endaga kaasa toob. Millest on siis selline olukord tekkinud?
    Kui mõned erandid välja arvata, siis tellijad ei kasuta oma projektide elluviimisel konsultantsioonifirmasid, kes kaitseksid nende huve hankekonkursside läbiviimisel, ehitusprotsessis ja valminud ehitise vastuvõtmisel.
    Seni selles valdkonnas tegutsevate konsultatsioonifirmade puuduseks on asjaolu, et on olemas inimesed, kes tunnevad hästi üldehituse erinevate osade nüansse ja peensusi ning teavad ehitusprotsessist ja selle juhtimisest, kuid tehnosüsteemide osa jääb nõrgaks, piirdudes teinekord vaid teadmisega, et nad on olemas. Seega puudub või ei ole piisavalt pädev osapool, kes kaitseks tellija huve nii lühikeses kui ka pikemas ajaperspektiivis ehitusprojekti elluviimisel.
    Eesti ehitusturul käib ehitusfirmade vahel tihe rebimine selle nimel, et endale tööd saada ja ellu jääda ning ollakse nõus pakkuma väga madalat hinda põhimõttel ?eks pärast vaatame, kuidas hakkama saame?.
    Teisalt on tellijad pakkumisdokumentatsioonis tavaliselt üsna üldsõnaliselt määratlenud tehnosüsteemide vajadused ja nende tehnilised näitajad ning taseme. Tihti piirdutakse vaid viidetega normidele, unustades ära, et normid määravad ära vaid miinimumnõuded ja ekspluatatsioonikulusid nad ei puuduta üldse. See annab ehitajale võimaluse lahendada olukorrad lähtudes vaid ostuhindadest, tundmata vastutust hilisemate tagajärgede eest.
    Kõige vastutustundetumalt käitub riik oma maksumaksjate ees, kui ta organiseerib avalikke vähempakkumisi, kus pakkumise aluseks krundi plaan, mõned korrusteplaanid ja paar lehte seletuskirja ning ainukesteks pakkumiste võrdlemise kriteeriumiteks on hind, usaldusväärsus ja eelnev kogemus.
    Sellise pakkumise võitja peabki ehitama kõige lihtsama süsteemi, mille ostuhind on minimaalne, kuid mis on kindlasti ekspluatatsioonis kõige kulukam, sest teisteks lahendusteks ei jätku raha.
    Autor: Tiit Kerem
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.