Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti aade jätkab ujumist viinatõrres

    Keskmine eesti naine joob tavaliselt soome mehe laua alla. Närbist vahemeremaalasest kõnelemata. Tubli eesti naine jaksab ? ise purujoobnuna ? oma sügavalt äraväsinud elukaaslase peopaigast koju toimetada.
    Ühe kuivava kõri kohta (lapsed-raugad kaasa arvatud!) tarbib keskmine eestlane aastas arvutuslikult 30 pudelit viina. Oleme võimsamaid joodikrahvaid Euroopas, kes tavatseb juba varahommikul tinutama kukkuda. Kui vaid pääseks pudelile lähedale. Oleme karmim kärakapanija kui teine Euroopa Liidu kandidaatrahvas võrdlusalal ? poolakad. Euroopas jaksab eestlastega võistelda vaid Venemaa aatekaaslased.
    Nemad niipea Euroopa Liitu ei jõua, sestap saame oma eripäraga aastaid hoobelda. Siis kirjutatakse loodetavasti ühele laialt levivale naljakaardile stereotüüpse joonena: eestlane, euroopa põhjatuim joomakõri. Karl Ernst von Baer kirjeldas juba XIX sajandi algul, kui põhjalikud joodikud on maarahvas. Aktsiisina toob kärakapanemine Eesti riigikassasse sisse umbes 1,1 miljardit krooni.
    Arvutuslikult suudaks Eestis elav inim-mass mahutada kindlasti rohkem. Kui TV kanalite alkoholireklaam oleks ahvatlevam? Ja et oleks odavamalt saada. Iseseisva Eesti elanikule iseloomulikuks kultuurinormiks on ?kärutada pläu ära? (tuntud kultuuritegelase ja Jaan Tõnissoni suure austaja kirjeldus oma malbe puhkehetke kohta). Eestlane ilma alkoholita puhata ega suhelda ei oska. Eestlane hakkab elama alles alkoholistarteriga.
    Neljapäeval arutati Riigikogus alkoholiseaduse eelnõu. Meisterdatud majandusmeeste poolt ja rangelt sotsiaalteadlastest eemal hoituna, käsitleb seaduseelnõu kitsalt ? kuis teha alkoholiäri.
    Lugedes seaduse teksti, terendub vastu võitlus nelja eri ärihuviga grupi vahel. Need, kes turustavad viinajooke. Need, kes loodavad eestlasi õpetada ka veini jooma. Need, kes on oma äririski pannud õllepudelisse. Ning perestroika-aegse putkamajanduse ellujäänud varjukujude piiksatus: meie tahame ka ära elada.
    Seaduse eelnõus puudub üleüldse sotsiaalne dimensioon. Nagu polekski Eestis aastanorm 250-350 alkoholimürgistusse surnut. Pärnumaa puupiirituse ohvrid ju ka ei suutnud elu kujutada ette ilma igapäevase joominguta. Nagu polekski Eestis aastas paarisada end pommispäi lingu riputajat. Nagu ei tuleks sadakond laipa liiklusõnnetustes üksnes seetõttu, et alkohol kaasa aidanud. Või sadu joomahulluses roheliste kuradikeste eest pagejaid aastas. Rääkimata läbipeksmistest, pussitamistest, röövimistest, tapmistest ? mis samuti seotud alkoholiga.
    Kui seaduse pealkiri olnuks pelgalt alkoholikäitlemise seadus, oleksin seadusega täiesti nõus. Seadus korrastab tõepoolest alkoholiäri mängureegleid. Kuid seadus, mis söandab suureliselt kuulutada end alkoholiseaduseks, peaks algama samamoodi nagu Soome analoogiline seadus: eesmärgiks on pisendada neid kahjusid, mida suur alkoholiturustamine rahvale tekitab. Eesti seaduses pole sellist mõtet.
    Tõlkisin soome alkoholiseaduse alkoholisõltlasest ligemest hooliva alguspügala eesti keelde ning esitasin parandusettepanekuna. See lükati Riigikogu majanduskomisjonis põlglikult tagasi ? ettepanek olevat primitiivne ega sobivat Eesti aate ajamisega suures viinatõrres. Euroopa ei mõistvat meid. Ilmselt pole ka soomlased eurooplased.
    Ikkagi arvan - kui juba teeme alkoholiseaduse, tuleb ilmtingimata sinna sisse kirjutada alkoholipahede leevendamise mehhanismid. Võib-olla ka põhimõte, et tuleks piir panna alkoholiaktsiisi tõstmisele.
    Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas samuti naaberkomisjoni seadust ning leidis ka: tõepoolest puudub seaduseelnõus täielikult sotsiaalne dimensioon. Otsustas seepeale - teha ettepanek seaduse pealkirja muuta, kuna senine pealkiri on eksitav.
    Lõpetuseks Äripäeva lugejatele julgustav lohutus. Kuni jaksate osta veel Äripäeva, võite juua nagu süda lustib! Maksujõulistena olete alati oodatud tasulisele turgutustravile alkoholist. Teie mured on ravijate rõõm ja ainelise heaolu alus. Arvatavasti saaks teist suurepärane alati oodatud korduvkülastaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.