Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õppelaen muutub riigile ohtlikuks

    Päästerõngana alustas riigikogu kolmapäeval uue õppetoetuste seaduse arutamist, mis kaotab senise madalaintressilise riigi pool garanteeritud õppelaenu.
    Kuid järgmise õppeaasta alguseni sõlmitavad õppelaenulepingud nõuavad lumepallina riigilt raha veel mitme aasta jooksul. Riigi kraes on nelja aasta jooksul välja antud õppelaenud, mis on juba maksma läinud 200 miljonit krooni intressitoetuse ja halbade laenude kattena.
    Nelja aasta jooksul on riik võtnud pankadelt üle 26 miljoni krooni eest kohustusi õppelaenu eest, mida inimesed pole maksnud tagasi. Kuid see on alles algus.
    Et õppelaenu on andnud Hansa- ja Ühispank 1997. aastast, amet omandatakse nelja aastaga ja laenu tagasi maksmine algab aasta pärast lõpetamist, siis hakkavad alles tuleval aastal laenu kustutama tookordsed alustajad. Seni on riigi poolt ülevõetavate halbade laenude summa igal aastal mitmekordistunud.
    Tuleva aasta riigieelarves sellist hüpet ette ei ole osatud näha. Halbade laenude katteks on jäetud sama summa, mis kulus tänavu kolme esimese kvartali jooksul ? 16 miljonit krooni.
    Tegelikust kasvust annab aga aimu riigikogu menetluses olev õppetoetuste seadus, mille seletuskirjas pakutakse, et 2002.?2003 õppeaastal kulub halbade laenude kustutamiseks 40 miljonit krooni.
    Et nende hulk, kes laene tagasi ei maksa, tuleval aastal hüppeliselt kasvab, kinnitavad nii rahandusministeerium, Ühis- kui ka Hansapank. ?Arvutus näitab, et hüpe peab toimuma,? ütles Triin Messimas Ühispanga eralaenude arendusjuht.
    Hansapanga eralaenutoodete arendusjuhi Anu Vaino ütlust mööda sõltub hapude laenude summa ka Eesti üldisest majanduslikust olukorrast.
    Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna spetsialist Hanno Parksepp: ?Riigile ületulevate laenude hulk on märgatavalt kasvanud igal aastal ja teeb seda arvatavasti ka järgmisel aastal, sest suureneb nii laenu tagasi maksvate isikute arv kui ka tagasimakstavad laenusummad.?
    Pankade ja rahandusministeeriumi hinnangul pole asi veel hull, sest praeguseni on tagasimakstavad laenud olnud keskmiselt 15 000 krooni ringis.
    Ettevaatlikuks teeb, et kuigi laenude tagasimaksmise kõrgaeg pole veel alanud, on riik võtnud üle juba 1600 inimese kohustused. Samas on suurenenud õpiajaks võetav laenusumma 60 000 kroonini.
    Õpilased on võtnud pankadest õppelaenu 2,4 miljardi krooni eest. Agressiivsed pankade poolt õppelaenule tellitud reklaamikampaaniad kooliaasta alguses kinnitavad, et tegemist on olnud kasuliku äriga. Pangad on võitnud kliendiks 75 000 noort inimest õppelaenu lepingu kaudu. Neist 60 000 on valinud Hansapanga.
    Pangale on õppelaen riskivaba. Kui on tekkinud kahtlus, et isik ei kavatse laenu tagasi maksta, saadavad pangad võlglasele ühe teatise ja nõuavad välja hapuks läinud laenusumma riigilt. Kohtutee võtab ette riik.
    Õppurini jõuab laen viieprotsendilise intressimääraga. Riik maksab kinni vahe kommertsintressiga. Kuigi laenul on riigi garantii ehk ta on pangale riskivaba, on pangad määranud õppelaenule 10- kuni 14protsendilise intressimäära. ?Riigile see hea äri pole. Riigi garantiiga laenuvõtjad peaksid saama laenu madalama protsendiga,? ütles õppelaenuküsimustega kohtus tegelenud jurist Andrus Lepikov.
    Eelmisel nädalal lõppenud riigikontrolli audit kinnitab, et pole kindel, kas kõik, kes on saanud madalaintressilist õppelaenu, seda tegelikult ka väärisid, sest puuduvad korralikud nimekirjad õppurite kohta.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.