• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õppelaen muutub riigile ohtlikuks

    Päästerõngana alustas riigikogu kolmapäeval uue õppetoetuste seaduse arutamist, mis kaotab senise madalaintressilise riigi pool garanteeritud õppelaenu.
    Kuid järgmise õppeaasta alguseni sõlmitavad õppelaenulepingud nõuavad lumepallina riigilt raha veel mitme aasta jooksul. Riigi kraes on nelja aasta jooksul välja antud õppelaenud, mis on juba maksma läinud 200 miljonit krooni intressitoetuse ja halbade laenude kattena.
    Nelja aasta jooksul on riik võtnud pankadelt üle 26 miljoni krooni eest kohustusi õppelaenu eest, mida inimesed pole maksnud tagasi. Kuid see on alles algus.
    Et õppelaenu on andnud Hansa- ja Ühispank 1997. aastast, amet omandatakse nelja aastaga ja laenu tagasi maksmine algab aasta pärast lõpetamist, siis hakkavad alles tuleval aastal laenu kustutama tookordsed alustajad. Seni on riigi poolt ülevõetavate halbade laenude summa igal aastal mitmekordistunud.
    Tuleva aasta riigieelarves sellist hüpet ette ei ole osatud näha. Halbade laenude katteks on jäetud sama summa, mis kulus tänavu kolme esimese kvartali jooksul ? 16 miljonit krooni.
    Tegelikust kasvust annab aga aimu riigikogu menetluses olev õppetoetuste seadus, mille seletuskirjas pakutakse, et 2002.?2003 õppeaastal kulub halbade laenude kustutamiseks 40 miljonit krooni.
    Et nende hulk, kes laene tagasi ei maksa, tuleval aastal hüppeliselt kasvab, kinnitavad nii rahandusministeerium, Ühis- kui ka Hansapank. ?Arvutus näitab, et hüpe peab toimuma,? ütles Triin Messimas Ühispanga eralaenude arendusjuht.
    Hansapanga eralaenutoodete arendusjuhi Anu Vaino ütlust mööda sõltub hapude laenude summa ka Eesti üldisest majanduslikust olukorrast.
    Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna spetsialist Hanno Parksepp: ?Riigile ületulevate laenude hulk on märgatavalt kasvanud igal aastal ja teeb seda arvatavasti ka järgmisel aastal, sest suureneb nii laenu tagasi maksvate isikute arv kui ka tagasimakstavad laenusummad.?
    Pankade ja rahandusministeeriumi hinnangul pole asi veel hull, sest praeguseni on tagasimakstavad laenud olnud keskmiselt 15 000 krooni ringis.
    Ettevaatlikuks teeb, et kuigi laenude tagasimaksmise kõrgaeg pole veel alanud, on riik võtnud üle juba 1600 inimese kohustused. Samas on suurenenud õpiajaks võetav laenusumma 60 000 kroonini.
    Õpilased on võtnud pankadest õppelaenu 2,4 miljardi krooni eest. Agressiivsed pankade poolt õppelaenule tellitud reklaamikampaaniad kooliaasta alguses kinnitavad, et tegemist on olnud kasuliku äriga. Pangad on võitnud kliendiks 75 000 noort inimest õppelaenu lepingu kaudu. Neist 60 000 on valinud Hansapanga.
    Pangale on õppelaen riskivaba. Kui on tekkinud kahtlus, et isik ei kavatse laenu tagasi maksta, saadavad pangad võlglasele ühe teatise ja nõuavad välja hapuks läinud laenusumma riigilt. Kohtutee võtab ette riik.
    Õppurini jõuab laen viieprotsendilise intressimääraga. Riik maksab kinni vahe kommertsintressiga. Kuigi laenul on riigi garantii ehk ta on pangale riskivaba, on pangad määranud õppelaenule 10- kuni 14protsendilise intressimäära. ?Riigile see hea äri pole. Riigi garantiiga laenuvõtjad peaksid saama laenu madalama protsendiga,? ütles õppelaenuküsimustega kohtus tegelenud jurist Andrus Lepikov.
    Eelmisel nädalal lõppenud riigikontrolli audit kinnitab, et pole kindel, kas kõik, kes on saanud madalaintressilist õppelaenu, seda tegelikult ka väärisid, sest puuduvad korralikud nimekirjad õppurite kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.