Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnas on kaubakeskuste äripinnad ja tasemel laod

    Seoses uute euronõuete kehtima hakkamisega toiduainete ladustamisel alates 2003. aasta algusest on juba praegu suurenenud nõudlus kaasaegsete laopindade järele. Samas on pakkumine selliste laopindade osas äärmiselt piiratud. Selgelt on tunda, et erinevus pakutava ja kliendi soovide vahel suureneb. Enamikul pakutavatest pindadest puudub küte, vesi ja kanalisatsioon. Lisaks küttele soovivad rentnikud ka väikest büroopinda lao juures ning estakaadi kaupade vastuvõtuks.
    Pakkumise puudumise tõttu on paljud firmad sunnitud endale ise pinnad ehitama, mis tähendab osade käibevahendite sidumist kinnisvarasse. Samas ei ole kinnisvaraarendajad sellesse valdkonda tõsiseid investeeringuid teinud, sest potentsiaalsed rentnikud ei ole olnud võimelised piisavaid garantiisid ? vähemalt 10aastast garanteeritud rendilepingut ? pakkuma. Arendaja jaoks on garantii äärmiselt oluline, kuna paljudel juhtudel ehitatakse pind välja konkreetse kliendi huvisid arvestades ning seetõttu on täiendavad investeeringud kliendi vahetumisel küllaltki suured.
    Nõukogudeaegsete laopindade omanikel on viimane aeg hakata mõtlema täiendavate investeeringutele, et pindasid kaasajastada. Vastasel juhul muutub mõne aasta pärast rentniku leidmine vähemalt mõistliku rendihinnaga üsna võimatuks. Sõltuvalt renditava pinna suurusest jääb kaasaegsete laopindade rendihind vahemikku 60?100 kr/m², kaasaegsetele nõuetele mittevastava pinna rendihind on 30?60 kr /m².
    Tootmispindade turul on alates sügisest tunda nõudluse vähenemist. Samal ajal on suurenenud tootmispindade ja ladude müügipakkumiste hulk. Ka kliendid on enamasti huvi ilmutatud pigem tootmis- ja laopindade ostmise kui nende rentimise vastu. Põhjuseks majanduslikud kaalutlused ? leitakse, et omada on odavam kui rentida. Keskmine nõukogudeaegsete hoonete rendihind on vahemikus 1?2 USD/m². Samalaadsete renoveeritud pindade eest küsitakse kuni 4 USD/m².
    Tootmispindade turuhinnad Riias on praegu vahemikus 60?100 USD/m². Hind sõltub eelkõige loomulikult pindade kvaliteedist ja asukohast, olulised on ka koos rendiga pakutavate teenuste valik ja tase.
    Novembris avati uus 15korruseline büroomaja Vilniuses. Ärihoone arendaja on Leedu ehitusfirma Hanner, rendimaakler Ober-Haus.
    Nõudlus kaubanduskeskustes asuvate kõrge kvaliteediga äripindade järele on Vilniuses ja ka mujal Leedu linnades äärmiselt kõrge, kuid selliste pindade pakkumine kipub piiratuks jääma.
    Ometi on selles sektoris tuleval kuul oodata pakkumise suurenemist, kuna Leedu kohalik jaekaubandusettevõte ja kaubanduspindade arendaja Vilniaus Prekybos avab uue 70 000 m² suuruse kaubanduskeskuse Vilniuse kesklinna põhjaosas.
    Kaubakeskuse äripindade renditase saab seal olema keskeltläbi 20 USD/m² kuus.
    Parimate kesklinna büroopindade rendihinnad Varssavis püsivad jätkuvalt 30 USD/m² tasemel, uute kontoripindade täituvus 2001. aasta esimesel poolel ületas 82 000 m². Lisandus 260 000 m² A-klassi kontoripindu, mis näib siiski praegust nõudlust ületavat. Samas on uusi äripindu ikkagi tunduvalt vähem kui keskmiselt iga viimase kolme aasta jooksul büroopindasid turule lisandunud (380 000 m² aastas).
    On selge, et arendajad katkestavad ajutiselt uute kontoripindade turuletoomise, kuni nõudlus pakkumisele järele jõuab.
    Arvestades ka mõningate suuremate 2002. aastal valmivate projektidega, peaks Varssavi praegune 13 pindade vakantsus vähenema.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Wise’i tulemuste järel hakkas aktsia odavnema
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.