Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hullulehmatõbi halvab kondijahuäri

    ?Meil ei tasu kaks aastat tagasi ehitatud ja 14 miljonit krooni maksma läinud kondijahutehast enam käigus hoida, sest ainuüksi uute seadmete amortisatsioon on ligi 200 000 krooni kuus,? kalkuleeris Valga Liha- ja Konservitööstuse juhataja Elmut Paavel. ?Üle poole kondijahu toormest moodustavad just veise tapajäätmed.?
    Põllumajandusministri septembrikuu määruse kohaselt ei tohi alates 1. jaanuarist 2002 kasutada põllumajandusloomade söödaks eri riskiastmega tapajäätmetest tehtud lihakondijahu. Eri riskiastme alla on liigitatud peamiselt veise tapajäätmed, nagu näiteks soolikad, pea, seljaaju ja saba. Määruse aluseks on loomatauditõrje seadus.
    ?Ega me ju ei pea kondijahu tootma,? räägib Paavel. ?Põhiprobleem on, kuhu panna jäätmed.? Paaveli andmeil tekib neil iga kuu umbes 100 tonni jäätmeid, mis tuleks nüüd maha matta.
    ?Enamikku omaaegsetest loomsete jäätmete väikestest matmiskohtades ei eksisteeri enam, sest maaomanikud ei luba oma maale jäätmeid matta,? ei usu Paavel põllumajandusministeeriumi poolt pakutud lahendust kasutada paberil olevaid matmiskohti. ?Kui asi ei lahene, tundub kõige otstarbekam lõpetada veiste tapmine ning osta vorstiliha sisse.?
    Eestis on kolm loomade tapajäätmete töötlemistehast. Neist kõige uuem on Valga Liha- ja Konservitööstusel, mis teeb ka teenustööd. AS Rakvere Lihakombinaat töötleb oma tarbeks tapetud loomade jäätmeid ja AS Tallegg töötleb lindude tapajäätmeid.
    Valga Liha- ja Konservitööstus veab praegu tapajäätmeid kokku ligi kümnest lihatöötlemisettevõttest. Valga tapajäätmete töötlemistehase kuukäive on keskmiselt 700 000 krooni. Lihakondijahu, mille tonn maksab 6500 krooni, ostavad Eesti jõusöödatehased. Töötlemistehas toodab ka tehnilist rasva, mis eksporditakse peamiselt Venemaale ja Ukrainasse.
    ?Kui Valga lihakombinaat enam tapajäätmeid kokku ei kogu, peame hakkama otsima matmisvõimalusi,? kurtis ASi Nõo Lihatööstus juhataja Toomas Kruustük. ?Reeglid on ranged, suvalisse kohta metsa alla soolikaid matta ei tohi.?
    Tartumaal asuva jõusöödatehase ASi Kaubi Ettevõtted juhatuse liikme Hugo Ristmäe sõnul kasutavad nad Valga Liha- ja Konservitööstuses toodetud lihakondijahu sigade jõusöödas. ?Kuna siga vajab loomset valku, peame hakkama nüüd kasutama kallimat kalajahu,? ütles Ristmäe.
    Põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk tunnistas, et lihakäitlejad on probleemi ees. ?Ajutiseks lahenduseks on olemasolevad sadakond spetsiaalset matmispaika,? ütles Kuusk. ?Vaatame lähiajal matmispaikade nõuded üle, et need ei saaks kogu protseduuri takistuseks.?
    Riik plaanib probleemi lahenduseks ehitada ka loomsete jäätmete käitluse tehase. Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda kavandatav tehas hakkab jäätmetest tõenäoliselt samuti tootma jahu. Kuuse sõnul on tapajäätmete töötlemine jahuks kõige ökonoomsem.
    ?Kuna jahus on orgaanilise aine sisaldus suur, on üheks võimaluseks kasutada jahu küttena,? rääkis Kuusk. ?Uuringud näitavad, et kondijahu kütteväärtus on võrdne hakkepuiduga ning jahu põleb sama aktiivselt.?
    Kuusk möönis, et Valga Liha- ja Konservitööstuse investeeringud loomasöödaks kasutatava lihakondijahu tootmiseks ei pruugi end ära tasuda. ?Kui Valgas kolm aastat tagasi alustati jäätmekäitlustehase ehitamist, informeerisime neid võimalikest riskidest,? lisas Kuusk.
    Kuuse sõnul on vale seisukoht, et Eestis pole hullulehmatõve ohtu. ?Lihatööstused peavad aru saama, et kui nad tahavad leida Eestis toodetud lihale turgu ka väljapoole, peab eri riskiastmega tapajäätmete nõue olema täidetud,? lisas Kuusk.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Wise’i tulemuste järel hakkas aktsia odavnema
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.