Ettevõtetel on börsiväsimus

Börsilt lahkumise soovi kinnitasid Sampo Pank, Rakvere Lihakombinaat, Tallinna Külmhoone ja XXL. Rahulolematust börsi suhtes ilmutas ka Klementi, kes siiski tõenäoliselt börsilt ära ei lähe.

Lisaks on analüütikute hinnangul veel viis firmat ? Norma, Tallinna Kaubamaja, Baltika, Viisnurk ja Tallinna Farmaatsiatehas ?, mis ühel või teisel põhjusel võivad lähitulevikus börsilt lahkuda.

Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk sõnas, et järgmisel aastal kavatseb ettevõte esitada börsile noteerimise lõpetamise taotluse. ?Sampo kontserni poliitika on, et ta tahab ettevõtted üles osta,? ütles Värk. ?Esitasime taotluse noteerimise lõpetamiseks ka eelmisel aastal, aga seda ei rahuldatud, sest veel on ka väikeaktsionäre,? lausus ta. ?Uuest aastast hakkab aga kehtima seadus, mis lubab noteerimise lõpetada, kui üle 90 protsendi aktsiatest ühele investorile kuulub,? sõnas ta. ?Meil pole mõtet seal olla, likviidsus puudub,? lisas Värk. Uue seadusesätte kohaselt peab ostupakkumise tegija ostma ülejäänud aktsiad kokku õiglase hinnaga.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm ütles, et börsilt väljumise huvi on firmas olemas. ?Küsimus on selles, kuidas seda teha, et kõik seadused ja head äritavad oleks täidetud,? ütles 95,7 protsendiga Soome toiduainekontsernile HK Ruokatalo kuuluva firma juht. ?Minul on omanikelt signaal, et tegevuskava on koostamisel,? lausus ta.

Samuti ligi 95 protsendiga Leedu firmale Kauno Pienas Centras kuuluva Tallinna Külmhoone juhatuse liige Evald Karu ütles, et arvatavasti firma lahkub börsilt.

?Loogiline on, sest ühe omaniku käes on 94,3 protsenti firma aktsiatest,? lausus Karu. ?Vaba voog börsil on väike, suuruselt teisel omanikul on 4 protsenti, nii et vabad on alla 2 protsendi aktsiatest,? ütles ta. ?Tähtaega paika pandud pole, suurendame osalust, praegu on see üsna keerukas,? lisas Karu.

IT-firma XXL nõukogu esimees Arho Anttila ütles, et praeguses olukorras on tõepoolest ettevõtte börsil noteerimine küsitava väärtusega. ?Ma ei hakka süüdlasi otsima, aga see on osaliselt firma siseasjade ja osaliselt Tallinna Väärtpaberibörsi ebalikviidsuse tõttu. Kui olukord ei muutu, siis tasub see küsimus üles võtta,? lausus ta.

Rõivatööstusfirma Klementi juhatuse esimees Madis Võõras ütles, et praegusel kujul pole Klementil börsil otstarbekas olla. ?Aga ära minna ka ei saa, meil on siiani 700 väikeaktsionäri,? sõnas ta. ?Börsil olemise kulud ja tingimused ei ole meile üle võimete, oleme edasi,? lausus Võõras, lisades, et kui jaanuaris muutuvad Eesti börsifirmade aktsiad kaubeldavaks ka Helsingi börsil, on tegu juba hoopis teise turu ning teistsuguse kauplemisega. ?Börs on võimalus, perspektiivi on,? märkis Võõras.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ütles, et kuna tegu on peamiselt ebalikviidsete aktsiatega, millele on väikeaktsionärid juba käega löönud, siis tasub neil oma positsioone edasi hoida. Seni on väikeaktsionärid võitnud nii Ühispanga, EMV kui ka Reval Hotelligrupi aktsiate ostupakkumisel, kui need firmad börsilt välja osteti.

Kunsingu sõnul peaks ka Norma puhul arvestama võimalusega, et see firma võib lähiajal börsilt lahkuda.

Investeerimispanga Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu ütles, et Norma suuromanik Autoliv on seni oma tütarfirmade ülesostmist praktiseerinud. ?Võime spekuleerida, et midagi võib varsti hakata tulema,? viitas ta sellele, et Autoliv on tavaliselt ülesostmist alustanud kahe-kolme aasta jooksul pärast esimese osaluse omandamist.

Norma juhatuse esimees Peep Siimon sõnas, et tema börsilt lahkumine teemat kommenteerida ei taha.

Analüütikute hinnangul on börsilt lahkumise võimalus ka Baltika ning Viisnurga puhul, kuna mõlema firma aktsiate kontrollpakid kuuluvad investeerimisfondi BRF (Baltic Republics Fund) portfelli, viimane aga on varem teatanud, et nende tegevus ettevõtete omamisel piirdub viie aastaga. BRFi tähtaeg peaks saabuma ülejärgmise aasta alguses, seega võib fond olla sunnitud Baltika ja Viisnurga aktsiad müüma. Kuna aga enam kui 50 protsendi aktsiate ostjal on kohustus samadel tingimustel teha ostupakkumine kõikidele aktsionäridele, siis võib olukord viia selleni, et nende ettevõtete aktsiaid ostetakse säärases mahus, et firmade börsile jäämisel pole mingit mõtet.

Sven Kunsing Ühispangast ütles, et ehkki Baltika ja Viisnurga lahkumist ei saa välistada, ei ole see niivõrd suure tõenäosusega kui Norma puhul.

Lisaks peavad analüütikud pikas perspektiivis võimalikuks lahkujaks ka Tallinna Kaubamaja, kuna kogu maailma kaubandusäris on suund konsolideerumisele. ?Tallinna Kaubamaja on veel üksik hunt kaubandusturul,? sõnas Veikko Maripuu Supremast. ?Kuna Kaubamaja on loonud suure võrgu, siis ta on üsna atraktiivne väljastpoolt tulijatele,? lausus Maripuu.

Veel peetakse võimalikuks lahkujaks Tallinna Farmaatsiatehast. ?Usun, et töö selles suunas käib, praegusel hetkel ei ole mõtet neil iseseisvalt jätkata,? viitas Maripuu võimalusele, et farmaatsiatehas võiks pigem olla koos Läti ravimitootjast suuromaniku Grindeksiga noteeritud näiteks Helsingi börsil.

Ei saa väita, et omanikevahetus toob alati kaasa börsilt lahkumise. Vähemalt Baltika ja Viisnurga juhid ei leia, et tänases situatsioonis firmad börsilt lahkuma peaks. Äripäev ei küsis neilt hinnangut, kas börsil tasub jätkata.

Baltika juhatuse esimees Meelis Milder sõnas, et avaliku ettevõtte staatus on olnud firmale positiivne. ?Ei näe põhjust otsuse ümbervaatamiseks,? sõnas ta.

Viisnurga juhatuse esimees Meelis Kukk ütles, et ehkki börs on liiga väike, muudab see ettevõtte usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks. ?Börsis eneses tuleks muutusi teha,? lisas ta.

Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Farmaatsiatehase esindajatelt ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada.

Ka ülejäänud börsifirmade juhtide hinnangul tasub Tallinna Väärtpaberibörsil edasi noteeritud olla.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik ütles, et oleks väga imelik, kui Eesti Telekom, mis on Eesti firma, ei oleks noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil. ?Eesti Telekom ja Hansapank on toonud investorite silmis Eesti kaardi peale. Minu jaoks on hea, kui ma sõidan Londonisse, Frankfurti või New Yorki, ning seal meid teatakse,? sõnas Männik. ?See on Eesti asja ajamine.?

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles, et on hea, et Tallinna Väärtpaberibörs üldse olemas on. ?Siinsetel ettevõtetel on vähemalt koht, kus oma aktsiad noteerida,? sõnas ta. ?Meie juhtkond on seisukohal, et olla börsifirma on väga suur väärtus. See muudab ettevõtte oluliselt rohkem avatuks ning sunnib kõiki töötajaid rohkem pingutama,? ütles Neivelt.

?Aktsiate kokkuostmist börsilt ei otsusta firma juhtkond, vaid omanik või omanikud, arvan, et nii juhtus ka Ühispanga ja Optiva Panga korral,? lisas ta.

Merko Ehituse juhatuse esimees ja üks suuromanik Tõnu Toomik sõnas, et esiteks pole ta börsilt lahkumise peale mõeldud, teiseks puudub selleks huvi.

Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe kinnitas, et börsil olemine on õigustatud, eriti praegu, kui Tallinna Väärtpaberibörs on kokku minemas Helsingi börsiga. ?Pole mõelnud börsilt ära minemisele,? ütles ta.

Magusatootja Kalev juht Oliver Kruuda lausus, et firma börsil olek ei anna ettevõttele lisaväärtust juurde. ?Aga kui me seal oleme, siis las oleme,? ütles Kruuda.

Estiko juhatuse esimees Ellen Tohvri märkis, et börs annab firmale võimaluse ennast tutvustada, lisaks on see distsiplineerimise seisukohalt kasulik. ?Estikol on mõtet börsil jätkata,? kinnitas ta.

Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni vahendusel teatas firma juhtkond, et ettevõttel pole plaanis börsilt lahkuda. ?Saku Õlletehase suuromanik on samuti börsiettevõte ning sellest lähtuvalt on ka meie firma äripõhimõtteks olnud olla avalik ettevõte,? lisas Seimann.

Tallinna Väärtpaberipaberibörsi tegevdirektor Gert Tiivas ütles, et börsilt lahkuda soovijate nimedes ei ole iseenesest üllatust. ?Jutud on käinud, arusaadav ka, kui tuumikomanikul on ligi 100 protsenti ettevõttest ja likviidsus on väike,? sõnas Tiivas. ?Börs ei ole vangla, oluline on, et kui on sealt minek, siis oleks see kõikidele osapooltele valutu,? lausus börsi juht.

Spekulatsioone teiste ettevõtete börsilt lahkumise kohta ei soovita Tiivas tõsiselt võtta. ?Ma lugesin ükskord poolteise aasta jooksul ilmunud artiklid kokku ja leidsin, et sellist ettevõtet, mis ühel või teisel ajal lahkuma ei oleks pidanud, ei olegi,? ütles Tiivas. ?Ajakirjanduses ilmunud artiklite järgi oleks börsil praegu null ettevõtet,? sõnas ta. ?Kuna seda pole juhtunud, siis ma eriti ei pabista,? lisas Tiivas.