Eesti peaks tegelema oma lähinaabritega

Suhted lähinaabritega on unarusse jäänud paljuski Eesti vanasõna toel, et ?hunt kodu lähedalt ei murra?.

Samas aga unustatakse kunagise tuntud riigitegelase Bismarcki tarkus, et suurriikidel ei ole sõpru, on ainult huvi.

Nii satubki Eesti huvide muutumisel aeg-ajalt imelikku olukorda. Nagu näiteks praegu, mil USA ja Venemaa teevad jõudsalt seoses Afganistani sündmustega koostööd ning ka Eesti väliskommentaatoritel, kel mitmetel hea tava venelasi sõimata, sattus suu vett täis. Venemaa puutumine tähendaks ühtlasi ka USA vastu minekut. See sunnib poliitilises ja kultuurilises ladvikus praegu käibivaid mõttemalle muutma.

Meil oodatakse Euroopa Liiduga liitumiselt liiga palju. Samas võiks meie elu hoopis enam edendada suhted naabritega. Ta tõi näiteks Iirimaa, mida poliitikud armastavad esitada kui EL toel jõukaks saanud riigi musternäidet. Randpere väitel ei ole Iiri aga Eestiga võrreldav: tegemist inglisekeelse riigiga, mis sai jalad alla USA investeeringute toel.

ELi pürgijad võiksid mõelda sellele, et Eesti pole Tallinn ja EL liitumiseks on ehk valmis ainult Tallinn.

Eesti tuleks kuulutada nikotiinivabaks riigiks ning ehitada siia tuumajõujaama. Esimene tõstaks meid maailmas tükk maad silmapaistvamale kohale, teine lahendaks energiavajaduse.

Ma arvan küll, et mõni USA osariik keelustab nikotiini enne meid.

Ainsana on meil suhted lähinaabritest enam vähe OK Rootsiga, sedagi tänu juhuslikkusele, sh igasugusele Rootsi-poolsele abile, mitte teadlikule poliitikale.

Samas ei loe Rootsi ega tema jõukad naabrid meid põhjamaade hulka kuuluvaiks, mis nähtub kasvõi riikide loetelust spordisaadete edetabeleis.

Soomlastele vaatame sisimas viltu. Kadestame neid oma Nokia pärast ja halvustame kaubaturiste, rääkis Randpere, a la mis nad meil käivad.

Kes teab, kui Nokia peaks teostama äsja Rootsi uudistesaates kõlanud lubaduse viia tehased Soomest maksude poolest soodsamasse paika, saame äkki Nokia hoopis omale.

Venemaad pole Eestis levinud mõttemallide kohaselt lihtsalt olemas. Meile oleks kasulik kui Eesti president võimalikult pea Vene presidendiga kohtuks. Arnold Rüütlile oleks see tema eelneva elukäigu taustal palju lihtsam ülesanne kui Lennart Merile.

Kui ühise poliitilise kogu moodustamine kujuneks liiga kulukaks, siis võiksime luua ühise majandusruumi.