• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro sunnib valuutasääste kroonideks vahetama

    Kõige märgatavamalt on valuutavahetus hoogustunud piirilinnas Valgas, kus pangatöötajate hinnangul on käive suurenenud umbes 20 000 krooni võrra. ?Võrus võib ka midagi sarnast olla,? ütles Hansapanga Võru kontori teller Stella Veeber. Tema ütlust mööda hoiab enamik kohalikke metsamüügist saadud raha pigem dollarites kodus ja seepärast pole kõik säästud pangaletile jõudnud.
    Ka Emori eile avaldatud statistika ütleb, et just lõunaeestlaste seas on rohkem neid, kes peavad raha jaoks kindlaimaks kohaks kodu. Ilmselt on seal veel liikvel ka neid Saksa marku, mis Lõuna-Eesti ärimehed autoäri kõrgajal kõrvale panid.
    ?Märgata on just huvi ja rohket küsimist, käive olulist hüpet pole teinud,? ütles Hansapanga Järvamaa regiooni direktor Valdur Krasavin. ?Paide-suuruses linnas mõjutab käivet ka see, kui bussitäis rahvast välisreisilt tagasi tuleb.?
    Järjekordade tekkimist on aidanud vältida see, et kuigi aastavahetusel loobuvad Euroopa Liidu riigid rahvuslikust valuutast euro kasuks, on kõikjal mitmekuuline üleminekuaeg, mil on kasutusel mõlemad rahatähed.
    Rahavahetuse teevad läbi ka Soome ja Saksamaa, mille valuutat kogusid eestlased sukasäärde rublaaja lõpus. Need, kes nüüd oma valuutasäästud ümber vahetavad, eelistavad raha võtta välja kroonides.
    Kõigist küsitletud kontoritest öeldi, et inimesed küsivad euro kohta palju. ?Hämmastav on, et küsitakse, kas Eesti kroon ikka jääb,? ütles Hansapanga Valga kontori erakliendihaldur Kersti Kustavus.
    Suurema rahvaarvu ja turistide massi tõttu on Tallinnas nihkeid valuutavahetuses keeruline märgata. ?Saksa marku vahetatakse veidi rohkem, aga see on tavapäraselt nii enne aastavahetust,? ütles Monexi juhataja Gunnar Tikerpe.
    Emori andmetel hoiavad eestlased raha pangas parema meelega kui lätlased ja leedulased. Enamik küsitletud eestlastest ütles, et eelistab hoida raha pangas ja ainult 17 protsenti ehk 95 000 peret hoiab raha kodus. Samuti on need pigem vanemad inimesed, kes panku ei usalda. Lätlastest ja leedulastest enamik eelistab hoida raha kodus.
    Raha hulk, mis on kolme Balti riigi elanikel kõrvale pandud, jääb keskmiselt 5000 krooni ringi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.