Hololei: elektrijaamade investeering tagatakse põlevkiviga

Eesti põlevkivienergeetika renoveerimise taustal vaadeldakse ASi Narva Elektrijaamad ja ASi Eesti Põlevkivi läbirääkimistes NRGga kogu aeg lahutamatu tervikuna, ütles Hololei. ?Eesti Põlevkivi on tehingu üks osapool,? kinnitas ta. ?Pangasündikaadilt võetava laenu puhul on tegemist kontserni ühtse laenuga.?

Lauri sõnul pole kunagi olnud juttu sellest, et AS Eesti Põlevkivi tagab Narva Elektrijaamade laenuvõtmist. Kui aga Eesti Põlevkivi peaks ise kunagi laenu võtma, siis tagab ta selle laenu võtmist oma varaga nagu iga teine firma, selgitas ta. ?See ei vasta tõele, see on vale,? kommenteeris Lauri paar nädalat tagasi väidet, et NRG kavandab Eesti Põlevkivi varade pantimist pangasündikaadilt võetava laenu tagatisena.

Narva Elektrijaamad, mille aktsiatest 49 protsenti erastatakse NRG-le, omab 51 protsenti Eesti Põlevkivi aktsiatest.

NRG on kavandanud sündikaadilt võetavalt 4,5 miljardi krooniselt laenult reservi Eesti Põlevkivile, ütles Narva Elektrijaamade kommertsdirektor Tõnis Allik. Laenu eesmärk on alandada elektri tootmiseks ostetava põlevkivi hinda. ?Plaanime Eesti Põlevkivile laenu riskide maandamiseks, et pidurdada põlevkivi hinna tõusu,? rääkis Allik. ?Prognoosime Venemaalt hangitavate seadmete ja materjalide hinna tõusu sealse majanduskasvu tõttu, mis seab põlevkivi hinna surve alla.?

Eesti Põlevkivile määratud laenuosa suurus võib olla ligi 1,2 miljardit krooni, ütles Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov.

Laenu kavandamine Eesti Põlevkivile läheb vastuollu NRGga varem kokku lepitud kaevandusfirma pikaajalise äriplaaniga, mis ei näe ette laenamist, rääkis Jostov. Samuti tähendab põlevkivivarade pantimine laenusündikaadile Jostovi sõnul valitsuse loobumist varasemast lubadusest, et riik ei taga elektrijaamade erastamistehingut. ?NRG emaettevõte ei võta praegu kujundatavas tehingus endale rohkem riske kui elektrijaamade aktsiakapitali laiendamisse investeeritavad ligi 1,2 miljardit krooni,? selgitas Jostov. ?Elektrijaamade investeerimislaenu riskid kaetakse Eesti riigi poolt põlevkivi kaeveväljadega.?

NRG-lt pole läbirääkimiste käigus kunagi nõutud rohkem garantiisid kui üksnes ettevõtte hea nimi, pareeris Jostovi väiteid Allik.

Seni avalikkuse eest varjatud skeemi kohaselt sõlmib AS Narva Elektrijaamad pankadest Sociate Generale, The Bank of Tokyo-Mitsubishi Ltd ja KBC N.V. koosneva sündikaadiga korporatiivse laenulepingu 4,5 miljardile kroonile, millest kolmandik määratakse Eesti Põlevkivile. Narva Elektrijaamade juhatuse poolt määratud Eesti Põlevkivi nõukogu alandab elektrijaamadele müüdava põlevkivi hinda, millega vähendatakse elektrijaamade kulutusi. Põlevkivi tonnihinna alandamine praeguselt ligi 130 kroonilt näiteks 110 kroonile annab elektritootjatele viie aasta jooksul ligi ühe miljardi suuruse kokkuhoiu, mis vähendab vajadust võtta laenu Narva Elektrijaamadele.

Jostovi sõnul Eesti Põlevkivi laenu ei vaja, mistõttu tuleks muuta elektrijaamade erastamistehingu ülesehitust. Elektrijaamade erastamise omandistruktuuri tuleb muuta nii, et Eesti Põlevkivist saaks Narva Elektrijaamade 51 protsendi aktsiate omanik ning seejärel erastatakse 49 protsenti aktsiatest välisinvestorile ? näiteks NRG-le, lausus Jostov. ?Erastamisskeemi muutmine maandaks Eesti riigi riskid elektrijaamade investeeringuteks laenamisel,? selgitas Jostov, ?samal ajal kaasatakse rahvusvaheline välisinvestor.?

Hololei nimetas Jostovi ettepanekut intellektuaalselt huvitavaks, kuid vähetõenäoliseks.

Eesti Põlevkivi 51 protsendi aktsiate omaniku Narva Elektrijaamade juhatus omab enamushäältega otsustusõigust nii ettevõtte nõukogus kui ka aktsionäride üldkoosolekul.

Erastamislepingu kohaselt omab 51 protsenti Narva Elektrijaamade aktsiatest valdav Eesti riik elektrijaamade nõukogus enamust, kuid ettevõtte juhatus kuulub NRG-le. Seetõttu saab NRG elektrijamade juhatuse kaudu kujundada Eesti Põlevkivi arengut puudutavaid otsuseid, kui aktsionäride leping ei määra teistmoodi.