Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riiklike dokumendiplankide ja pitserite näidised registreeritakse

    Riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite näidised tuleb registreerida valitsuse asutatud registris. Registri eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi nende dokumentide ja pitserite kohta käivad andmed, tagades nii pideva ülevaate nende kasutuselevõtmise, kasutamise ja kehtetuks tunnistamise üle. Ühtlasi võimaldab registri tegevus riigiasutustel, riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel ning avalikkusel saada operatiivset teavet vajalike registriandmete kohta. Registri vastutav ja volitatud töötleja on Riigikantselei.
    Määruse kohaselt esitavad riigiasutused, riigivõimu teostavad organid ja isikud riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide näidised ning riigivapiga pitserite näidised enne kasutuselevõtmist Riigikantseleile registrisse kandmiseks.
    Näidised hõlmavad üldplanke, õigusaktide, haridust tõendavate dokumentide planke, töötõendite, mitmesuguste lubade (autojuhiload, tegevusload, juurdepääsuload jms) ja tunnistuste planke, isikut tõendavate dokumentide planke, ametimärkide ( etoonide) näidiseid, sertifikaatide planke, patendikirjade, valitsusasutuste aukirjade, tänukirjade, teenetemärkide tunnistuste planke, tööraamatu, tööraamatu duplikaadi ja tööraamatu vahelehe planke ning Eesti viisade (kleebise vormis) näidiseid.
    Riigivapi seaduse kohaselt tuleb enne riigivapiga pitsati kasutuselevõttu registreerida see vastavat registrit pidavas Riigikantseleis.
    Riigikantseleil on õigus riigivapiga pitsati registreerimisest ka keelduda, seda juhul kui taotlejal ei ole riigivapi seaduse alusel õigust omada riigivapiga pitsatit või kui pitsat ei ole selle seaduse ja riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste nõuete kohased.
    Riigivapiga pitsatit on võimalik ka kehtetuks tunnistada, seda tehakse juhul, kui pitseri tekstis sisalduvad andmed on aegunud; kui pitsat ei ole seadusliku valdaja valduses ja on oht, et ametiisiku, asutuse või organi pitsatit võidakse kasutada õigusvastaselt, tekitades sellega kahju riigile ja isikute õigustele; või juhul, kui konkreetse asutuse või isiku tegevus on lõpetatud.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.