Kehv aasta poliitikas, hea aasta äris

Enamik ettevõtlussektoreid on suutnud suurendada nii käibe- kui ka kasuminumbreid. Ettevõtted on lõplikult toibunud 1997.?1999. aasta tagasilöökidest ja on täna tugevamad kui kunagi varem. Selge tõusutrend on isegi alalisel valulapsel põllumajandusel. Kui mõni allhankija välja arvata, jättis meid puudutamata ka USAst alguse saanud tehnoloogiaettevõte kriis. Viimaks ometi on tõusu täheldada ka neli aastat varjusurmas viibinud Tallinna börsil. Hirmu külvanud terrorirünnaku tagajärjed ei ole meie majandusele mõjukat lööki andnud. Enamik eksportööre usub, et suudab oma toodangut jätkuvalt müüa. Inimeste sissetulekute kasv on märkimisväärselt ergutanud nii kaubandust kui ka siseturgu tervikuna. Kuigi majanduse kasvutempo on ehk protsendi-paari võrra pidurdunud, pole trendimuutust siiski karta. Üle pika aja suutsime me tõhusalt vähendada jõukuses valitsevat lõhet meie ja Euroopa keskmise vahel.

Samas on küllaga põhjust rääkida seni ettevõtlust soosinud poliitika kriisist. Skandaalide küüsis vaevelnud peaminister Mart Laari jaoks oli aasta kehv. Suudeti küll kuidagi moodi erastada raudtee ja vaigistada maha raevukad elektrijaamade erastamise vastased. Kuid täieliku fiaskoga on lõppenud suurejooneliselt käivitunud haldusreform.

Valimislubadused valdade liitmisest kuni ministeeriumi ühendamiseni on riputatud varna. Ambitsioonikalt käivitunud e-riigi projekt on sumbunud sisevastuoludesse. Sülearvutite taga istungit pidavad ministrid ei mõju enam novaatorlikult, vaid koomiliselt. Peaministri tehnoloogianõunik Linnar Viik pettus ning jättis Laari omapäi. Asemele tuli Tarmo Sumberg ambitsioonika Eesti maine projektiga, kuid projekt on vähemasti juba alguses takerdunud.

Laari on äpardumiste juures kõvasti abistanud ettevõttesõbralik reformipartei. Toomas Savi presidendiks upitamiseks lasti põhja haldusterritoriaalne reform. Eriti piinlik, et vaatamata selle ohvrile valiti presidendiks ikkagi Rüütel. Pärast käivitunud koostööd. Pärast kutsumist Tallinna linnapeaks on väga raske rääkida ettevõtjasõbralikust reformiparteist. Mart Laarile teeb karuteene ka välisministrist koalitsioonipartner Toomas Hendrik Ilves, kes teavitab ühemõtteliselt oma sotsiaaldemokraatlikest põhimõtetest. Ilves läheb veelgi kaugemale kui astmeline tulumaks. Eesti Päevalehes ilmunud kommentaaris jõuab meie parempoolse valitsuse välisminister isegi nii radikaalse mõtteni, et ilusa tuleviku saavutamiseks tuleb riigil majandusasjade korraldamisel jäme ots enda kätte võtta.

Tahaks loota, et mööduv aasta ei läheks ajalukku kui viimane liberaalne aasta, mis panustas mitte riiklikule hoolekandele, vaid inimeste ettevõtlikkusele. Õnneks on järgmiste riigikogu valimisteni veel aega. Seniks rahulikke pühi!