Kehv aasta poliitikas, hea aasta äris

Enamik ettevõtlussektoreid on suutnud suurendada nii käibe- kui ka kasuminumbreid. Ettevõtted on lõplikult toibunud 1997.?1999. aasta tagasilöökidest ja on täna tugevamad kui kunagi varem. Selge tõusutrend on isegi alalisel valulapsel põllumajandusel. Kui mõni allhankija välja arvata, jättis meid puudutamata ka USAst alguse saanud tehnoloogiaettevõte kriis. Viimaks ometi on tõusu täheldada ka neli aastat varjusurmas viibinud Tallinna börsil. Hirmu külvanud terrorirünnaku tagajärjed ei ole meie majandusele mõjukat lööki andnud. Enamik eksportööre usub, et suudab oma toodangut jätkuvalt müüa. Inimeste sissetulekute kasv on märkimisväärselt ergutanud nii kaubandust kui ka siseturgu tervikuna. Kuigi majanduse kasvutempo on ehk protsendi-paari võrra pidurdunud, pole trendimuutust siiski karta. Üle pika aja suutsime me tõhusalt vähendada jõukuses valitsevat lõhet meie ja Euroopa keskmise vahel.

Samas on küllaga põhjust rääkida seni ettevõtlust soosinud poliitika kriisist. Skandaalide küüsis vaevelnud peaminister Mart Laari jaoks oli aasta kehv. Suudeti küll kuidagi moodi erastada raudtee ja vaigistada maha raevukad elektrijaamade erastamise vastased. Kuid täieliku fiaskoga on lõppenud suurejooneliselt käivitunud haldusreform.

Valimislubadused valdade liitmisest kuni ministeeriumi ühendamiseni on riputatud varna. Ambitsioonikalt käivitunud e-riigi projekt on sumbunud sisevastuoludesse. Sülearvutite taga istungit pidavad ministrid ei mõju enam novaatorlikult, vaid koomiliselt. Peaministri tehnoloogianõunik Linnar Viik pettus ning jättis Laari omapäi. Asemele tuli Tarmo Sumberg ambitsioonika Eesti maine projektiga, kuid projekt on vähemasti juba alguses takerdunud.