- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabatsooni uus kord läheb kalatööstustele kalliks
Eeskiri jõustus jaanuari alguses ja selle aluseks on mullu suvel vastu võetud uus käibemaksuseadus. Seadus oli mõeldud maksupetturite tõkestamiseks.
Praeguseks Viru Kalatööstus ja Hako teada töötajate sundpuhkusest, seda kaaluvad Maseko ja Hiiu Kalur. Kokku puudutab see sadu töötajaid. Riigikogus on töösse antud seaduseparandus ja kalaliit kavatseb täna läkitada presidendile pöördumise.
Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets teatas juba üleeile, et Ida-Virumaal Voka ja Purtse kalatehastes jääb teadmata ajaks tööta ligi 500 inimest. Kalatööstus käivitab lähipäevadel kriisiprogrammi. Lisaks peatus üleeile töö konservikarpe tootvas Toila tsehhis.
Haapsalu Hako kalakombinaadi personalijuht ütles, et ilmselt esitab ta täna tööinspektsioonile taotluse ligi saja inimese, terve kalatsehhi ajutisele puhkusele saatmiseks, sest eksport Valga vabatsooni kaudu on seiskunud. Selleks on tarvis töötajate kirjalikku nõusolekut. Eile veel kalatsehh töötas, kuid toodeti lattu.
Hako peadirektor Raine Kaljula oli eile Tallinnas välknõupidamisel, nagu ka teised kalatööstuste juhid. Nõupidamine toimus Hiiu Kaluri majas, algas kell kaks päeval ja kestis tunduvalt üle planeeritud aja.
Kui see õhtul kell viis läbi sai, ütles Kaljula, et kohal olnud rahandusministeeriumi ametnik tunnistas, et vabatsooni eeskirja muudatustega läks natuke kehvasti, ja nüüd on vaja riigikogus imekiiresti tegutseda, et kord muuta.
?See tuli väga halval ajal, talv on niigi raske aeg,? rääkis Kaljula. Kuna septembrist peavad kalatööstused kohendama ennast euronõuetele vastavaks, siis kulub meil iga raha praegu marjaks, lisas Kaljula.
Lisaks võivad tekkinud vaakumi osavalt enda kasuks pöörata Läti kalatöötlejad, kes haaravad endale eestlastest vabaks jäänud koha. Lätlastel pole ju topelttolle nagu Eestil.
Eesti suurima kalatööstuse ASi Maseko õigusdirektor Rudolf Polman ütles eile, et neil on pingeline olukord olnud paar päeva ja seni pole taotlusi töötajate sundpuhkusele saatmiseks tehtud. Samas on Maseko arvestanud kuni 1500 töötaja sundpuhkusega. Kokku töötab ettevõttes 2000 inimest.
1100 töötajaga Hiiu Kaluri juhatuse esimehe Toomas Kõuhkna sõnul alustati tänavuse aasta alguses võrreldes teiste kalatööstustega hiljem ning praegu tootmist seisma ei panda. Samas lisas ta, et ettevõte on asunud otsima uusi logistikalahendusi kauba liikumisele. ?Arvan, et asi peaks kiiresti muutuma,? lausus Kõuhkna, viidates sellele, et praeguse vabatsooni-korra muutmise venimisel peab Hiiu Kalur arvestama töötajate sundpuhkusele saatmisega.
Ärev on olukord ka vabatsoonides. Sel aastal pole läbi Valga vabatsooni ühtegi vagunit kaupa eksporditud. ?Aasta algusest pole ühtegi vagunit eksporti tulnud, eelmisel aastal oli samal ajal eksport 90 vagunit,? ütles Valga vabatsoonis tegutseva operaatori ASi ERTS Valga Vaba Terminal juhataja Uno Heinla. Tema sõnul on praegu ettevõtte 24 töötajast tööst eemale jäänud kuus ? osa neist on saadetud puhkusele ja osa koondatud. ?Kuu aega peame vastu, 150 000?180 000 krooni tuleb kahjumit, siis tuleb inimesed koondada,? lisas ta.
Hetkel kuum
Muuga vabatsoonis operaatoriteenust pakkuva ASi Muuga Konteinerterminaal sekretär ütles, et viimased päevad on rasked, sest kliendid on segaduses ja töö seiskumas. ?Milline on olukord siin? Hullumaja,? kirjeldas ta.
Kolmapäeval esitasid riigikogu liikmed Neinar Seli ja Meelis Atonen käibemaksuseaduses vabatsooni-tehingute käsitlemise muutmist taotleva eelnõu riigikogule. Kiirendatud korras tegutsedes saaks seadusemuudatusega hakkama kahe nädalaga.
?Riigikogus pole vist liiget, kelle poole pole pöördutud,? kommenteeris Seli viimastel päevadel aktiivseks muutunud vabatsooni operaatorite ja eksportööride lobitööd. Samas lisas Seli, et seadusemuutmise venimine pole sugugi välistatud, kui esitatakse parandusettepanekuid.
Ta lausus, et praegu on aasta alguses jõustunud korraga kaasnevad kaasmõjud suuremad, kui seadusega saavutatud võit ? kaubavood lähevad mujale, tsooni tehtud investeeringud kaotavad mõtte, lisaks kaotavad inimesed töö.
?Kui kalatööstusest umbes 1800 inimest puhkusele saadetakse, siis ei laeku kuus tulu ja sotsiaalmaksu üle kolme miljoni krooni kuus,? nentis Seli.
Ta lausus, et poliitilise otsuse kohaselt pikendati eelmisel aastal vabatsoonide tegutsemisaega 2011. aastani ning sellest peaks ka lähtuma. Küll aga peaks riik tugevdama kontrolli vabatsooni-tehingute üle ? seda saaks teha näiteks spetsiaalse vabatsooni seadusega.
Üks seisakupäev toob kalatöötlejatele kokku kahju mitu miljonit krooni. Majandusministeeriumi statistika järgi liikus eelmise aasta 11 kuuga kolme vabatsooni kaudu Eestist ekspordiks 663 miljoni krooni väärtuses kalakonserve. Tööpäevas teeb see 2,7 miljonit krooni. Lisaks operaatorite kahjud ja kulud, mis tekivad tööseisaku tõttu.
Aasta algusest jõustunud korra järgi ei võrdustata kauba toimetamist vabatsooni enam ekspordiga ja vabatsoon on kauba jaoks käibemaksu mõttes tavaline Eesti territoorium. Samuti ei saa enam kauba hinda vabatsoonis pärast omanikuvahetust alla hinnata, et pääseda Venemaa topelttollidest.
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele