Eesti lihatööstuste suurte muutuste aasta

Täna tegutseb Eestis 243 ettevõtet, kus töödeldakse liha ja lihatooteid. Lihatööstuste hulgas on 17 suurfirmat ja 226 väikese tootmismahuga ettevõttet. Seadus aga vahet ei tee ? uutele hügieeninõuetele vastava sertifikaadi peavad hankima kõik. Ilma selleta Eesti turul tegutseda ei saa.

Vastavalt korrale pidid ettevõtted, kes taotlevad uut hügieenialast sertifikaati, esitama veterinaar- ja tervishoiuametile vastava taotluse ja investeeringutekava. Viimases on kirjas tööd, mis tuleb sertifikaadi saamiseks teha. Need ettevõtted, kes lubatud ajaks kogu investeeringute kava täita ei suuda, võivad taotleda ajapikendust. Kas seda ka antakse, on juba teine küsimus.

Peaaegu pooled väiksematest tegijatest on investeeringutest ja sertifikaadi taotlemisest loobunud. See on omakorda turul tekitanud konkurentsi poole pealt naljaka olukorra. Ühed ettevõtted teevad investeeringuid, et sertifikaati saada ning teised on sellele käega löönud, oodates, millal aeg täis saab ja nad mittevastavuse tõttu suletakse.

Seega võiks juba praegu suurendada ettevõtete vastutust ning kontrollida juba kehtivate nõuete täitmist. Eriti aga nende puhul, kes pole kunagi plaaninudki oma hügieeninõuetele vastavust parandada.

Erinevatel hinnangutel saab 1. juuli viimseks päevaks suurele osale 226 väikeettevõttest. Seitsmeteistkümnele suuremale tegijale vajalike hügieeninõuete täitmine ilmselt probleemi ei tekita. Kuna Eesti lihatööstuses töötab kokku ligi 1900 inimest, siis kindlasti tähendab eelseisev ettevõtete võimalik sulgemine tööpuuduse suurenemist, eriti just maapiirkondades, kus tööpuudus on kõige suurem. Kui paljud väiksematest tegijatest teise ringi kvalifitseeruvad, on raske öelda. Need, kes otsustavad euromängu kaasa mängida, peavad erinevaid majanduslikke kombinatsioone arvestama sama briljantselt, kui Paul Keres omal ajal. Oht on selles, et laenukapitali baasil võidakse ju hügieeninormid vajaliku tasemeni viia, kuid siis on hing kinni, sest toodangu turustamiseks lihtsalt ressursse ei jätku. Selliseid kogemusi on meil Eestis mitmeid.

Teine variant on väiksema suurusega tegijatel see, et liituda omavahel või keskmiste lihatööstustega ning hiljem spetsialiseeruda. See annaks Eesti turul kindlasti suurema eelise, kui püüda toota seinast seina.

Eesti turg on küllastunud ja väike. Spetsialiseerumise tendents on Eesti lihatööstuses viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud ja ka paljudele jalad alla aidanud. Korrastuvast lihaturust võidab aga tarbija ? kvaliteetsem kaup ja usaldusväärsem tootja.

Autor: Aigar Pindma