Enroni krahh karmistab äriseadusi

USA pensionifondid, mis on suurimad institutsioonilised investorid, on Enroni mõjul algatanud taas nõude, et börsifirmade raamatupidamisreegleid tuleb muuta. Fondid taotlevad, et firmade võtmeisikutele jagatavad optsioonid ei tule kanda mitte raamatupidamislisasse, vaid otse firma kuludesse. Optsioonide kandmist firma kuludesse kaaluti USAs juba viis aastat tagasi. Nüüd on siis Enroni skandaal selle jälle päevakorda toonud: näiteks aastail 1998?2000 teenisid Enroni juhid ülirikkalike optsioonidega kokku 43 miljardit Eesti krooni, mis sisuliselt sõi firma kasumi, kuid kuludes ei kajastunud. Uurimise käigus on lisaks selgunud, et Enron ilustas raamatupidamistulemusi, mis aitas aktsiakursil tõusta ja järelikult ka juhtide optsioonitulu teadlikult suurendada. Et seda edaspidi vältida, kavatsevad seaduseandjad teha seadusemuudatuse, mis võimaldaks karmimalt karistada firmajuhte, kes ettevõtte tulemusi ilustavad. Tõenäoliselt muudetakse ka firmade aruandlusreeglid täpsemaks, et nende tulemused oleksid selgemalt nähtavad.

Kuna Enroni krahhis on oma süü ka audiitorfirmal Arthur Andersen, mis liiga lähedaseks muutunud suhete tõttu ei täitnud korrektselt oma kontrollimisülesandeid, siis on tekkinud vajadus muuta auditeerimisreegleid ja audiitorfirmade rolli. Vältimaks kontrollija ja kontrollitava liiga lähedasi suhteid, soovitatakse audiitorfirmat mingi aja tagant vahetada. Teiseks on kavas lõpetada audiitorfirmade üheaegne kaksikroll kontrollijana ja konsultandina ning õigusnõu andjana. Näiteks SEC eelmine juht Arthur Lewitt oli soovitanud keelata audiitorfirmadel peale auditi tegemise muude teenuste pakkumine, kuid audiitorfirmade lobby tulemusena kukkus ettepanek läbi.

Enroni juhtum nõuab asjatundjate sõnul veel ka börsianalüütikute rolli täpsustamist. Näiteks milline on nende vastutus, kui nad soovitavad hea investeerimiskohana mõnd firmat, mis on pankroti veerel.