Kohus innustas nõuet Tartu Ülikooli vastu

Viru ringkonnakohus tunnistas reedel Cleider Projectsi õigust 735 000 krooni suurusele nõudele likvideerimisele määratud Kunda Tehaste vastu.

Kohe pärast Kunda Tehaste käest laenu tagasivõitmist esitab Cleider Projects sarnastel asjaoludel tekkinud ligi 40 miljoni krooni suuruse nõude Tartu Ülikooli vastu, ütles ettevõtte juht Dmitri Nikolajev eile

Rahandusministeeriumi haldusesse kuuluv Kunda Tehased laenas enne Nõukogude Liidu lagunemist praegusest Venemaa Välismajanduspangast (VEB) 28 miljoni krooni suuruse summa. VEBilt tsemendivabriku võla nõudeõiguse ostnud Cleider Projects valis hagi esitamiseks väiksema osa laenust, et luua kohtupretsedent ja mitte maksta liiga suurt riigilõivu täismahus hagi eest.

Kunda Tehased pole VEBist laenu võtnud, mistõttu kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse, ütles ettevõtte juhataja Ain Välba. ?Siin on kasutatud üksnes Kunda Tehaste nime, sest ettevõttele pole tegelikult raha laekunud,? selgitas Välba. ?Laen kasutati teiste ettevõtete poolt katusekivitehaste rajamiseks.?

Cleider Projectsi volitused on ebaselged ning VEBis külmutatud kontode tõttu polnud Kunda Tehastel võimalik võlga tagasi maksta, ütles võlglast esindav vandeadvokaat Leon Glikman.

?Siin on tegemist administratiivsele ressursile rajatud taktikaga, kus kohut kasutatakse petturluse varjamisel ning ajaga venitamiseks,? lausus Nikolajev.

Tartu Ülikoolis pole VEBilt raha laenamist tõendavaid dokumente, mistõttu Cleider Projectsi väidetavad nõuded on alusetud, ütles ülikooli finantsdirektor Taimo Saan. ?Kas te püüate seda teemat üles võttes provisjoni saada,? küsis Saan talle helistanud ajakirjanikult.

Tartu Ülikool laenas VEBist 16 miljonit krooni, mille eest osteti seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks, ütles professor Jüri Kärner, kes allkirjastas 1988. ja 1989. aastal Tartu Ülikooli rektorina VEBiga kolm laenulepingut.

16 Eesti riigile kuulunud ettevõtet laenasid enne Nõukogude Liidu lagunemist VEBist äriprojektideks valuutat, kuid lõpetasid tagasimaksed pärast Eesti taasiseseisvumist. Eelmiseks aastaks oli võlgnevus koos intressidega kasvanud 770 miljoni kroonini.

Teiste seas laenas erastamisagentuuri poolt ASile Kristine Center müüdud Eesti Fosforiit 1990. aastal ligi 23 miljonit krooni, mille VEB kandis üle Maardusse rajatud tseoliiditehase sisseseade tarnijale Suurbritannias.

Lääne-Viru maakohus tunnistas kaks aastat tagasi Cleider Projectsi nõuet Kunda Tehaste vastu, kuid Viru ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse.

?Ringkonnakohtu otsus pärsib kindlasti vastaspoole huvi teiste samasuguste mitmetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate hagide esitamiseks, kui nende tõendid on samal tasemel,? ütles Glikman toona.

Kuid riigikohus saatis võlavaidluse tänavu veebruarikuuks taas Viru ringkonnakohtusse, mis seekord tunnistas nõude õigsust.